Iga autojuht on vähemalt mõne korra elus ehmatanud ja tõdenud, et seda teist autot ta lihtsalt ei näinud: “Jäi pimealasse, hea et kõik läks hästi.” Pimealad on olemas, seda teavad kõik sõiduõpetajad, autotootjad ja ka enamus autojuhte. Aga sageli me siiski unustame selle.
Üllatus, üllatus – pimealad on olemas ka inimestevahelises suhtlemises ja juhtimises. Pimealad, mis takistavad tegemast koostööd, nägemast lahendusi, tegemast arenguhüppeid või lihtsalt mõistmaks teist osapoolt. Kui autot juhtides õpetab kogemus meid pimealadega arvestama, mitte oma õigust taga ajama, siis inimeste juhtimises võib juhtuda, et sama loogika alati ei toimi – kogemus justkui ei õpetagi. Ja tulemus on lömmis!



