Koduleht, showroom, portfoolio, sotsiaalmeedia – klassikalise CV asemele on kerkimas uus ja mitmekülgsem viis ennast tutvustada. Personaalne bränd on võimalus oma tegevuste komplektile ühine nimetaja anda.

Visuaalsuse suunas ruttavas maailmas on meil järjest vähem aega selgitada, kes me oleme ja millega tegeleme. Personaalse brändi loomisest on kirjutatud hulk artikleid, millest minagi pidevalt üle hüppan, sest see kõlab nagu miski, mida läheb vaja ettevõtetel ja vabakutselistel. Ent ajal, mil töö ja vaba aeg enam piire ei tunne ning kõigest otsitakse üha enam tähendusrikkust, oleme kõik mingil määral ettevõtjad, kellel on rohkem pakkuda kui oodatakse.

Uurides põhjaliku uudishimuga inimeste valikute kohta, kelle töötamise viis minu omast erineb, koorub välja, et oma bränd ei olegi eneseimetlusprojekt, vaid hoopis vajalik tööriist turul, kus nõudlus liigub niši suunas. Valdav osa sellest turust jääb praegu veel Eestist väljapoole, ent ajujaht talendile on tekitanud olukorra, kus hariduskäigu loetelust ja tööintervjuust enam ei piisa.

Erialakoolitused, ümberõpe ja internetipõhised crash-kursused on populaarsemad kui kunagi varem, samu asju teha oskavaid inimesi on rohkem ning sisuliselt konkureerivad kõik kõigiga.

Seega, me sooviks näha, mida te oskate. 

Ettevõtete vaatenurgast võtab globaalse trendi tabavalt kokku The New York Times’i kolumnist Tom Friedman, kes küsib, miks peaks uutele väljakutsetele lahenduste otsimist piirama firmasisese talendiga kui tõenäosus, et selle seas leidub maailma parim, on minimaalne.

Eestis saab nii bravuurikat mõtteviisi lubada veel väike osa ettevõtjad, kuid see ei tähenda, et me peaks kivi all edasi istuma. Mängu tuleb talendi saadavuse suurendamine.

Virtuaalne vaateaken

Töötajate projektipõhist komplekteerimist kasutab juba valdav osa innovatsiooni- ja sisuloojatest, keda Eestiski hoogsalt juurde tekib. Ühtlasi on need valdkonnad tuleviku tööandjad, kes sisuka ja usaldusväärse brändi kaugelt ära tunnevad.

Kogu meie seni loodud tööalane ja -väline sisu avaneb potentsiaalse huvilise jaoks internetis. Probleem on selles, et enamike virtuaalne vaateaken on algoritmi kureeritud ning pakub paremal juhul piinlikke momente ja jätab halvemal juhul eksitava mulje. Tänuväärse professionaalse loomingu kõrval pakub Internet palju ebaolulist infot. Kusjuures mitte ainult Google’i nimeotsing, mille puhul pea kõik (aga päris kindlasti internetiga üles kasvanud põlvkond) isegi enda kohta uusi asju teada saavad. Klassikirjandid, sõbrapildid aastast 2008, meeltesegaduses peetud blogid – aastatega koguneb nii mõndagi. Kuna kogu sorteerimata sisu on uue osapoole silmis automaatselt meie bränd, pole küsimus enam selles, kas see meile meeldib või mitte, vaid kuidas avanev vaatepilt enda kasuks tööle panna.

Mulle näib, et enne kui professionaalne personaalsus Eesti tööturu pärisosaks saab, vajab brändi mõiste omajagu rehabiliteerimist.

Pole võimatu, et paljude jaoks asub see kusagil aju prügikastis koos muude kahtlaste nähtustega nagu EASi tööriistakast, rändrahnud, erakondade õhupallid jms. Kuid bränd ei ole üksnes logo või kirjastiil, meil kõigil on bränd – isegi inimestel, kelle töö ei ole seotud world wide web’iga. Ka nimi on bränd. Maine on bränd. Internet annab võimaluse need pakendada ja söödavaks teha.

Järgmine mõte liigub suunas, et veebiruum on digigeeniuste, artistide ja blogijate pärusmaa. Kui internet oleks füüsiline ruum, näiteks turg, siis me vaevalt mõtleks, et maasikate kõrval raamatuid müüa kuidagi kohatu oleks. See, et teatud seltskond esimesena kohale jõudis, ei tähenda, et teistel selle võrra vähem võimalusi oleks, sest sihtrühm on erinev. Kui sul on midagi pakkuda, aga sa ei tea, kes huvitatud võiks olla, pole mõtet oma oskusi saladuses hoida ja loota, et näed ühel päeval õiget kuulutust. Kuulutus on eilne päev. 

Kolmas takistus – enesepromo. Eestlase õudusunenägu! Bränd on midagi ameerikalikku, sellel on small talk’i maik ja meile on õpetatud, et eneseupitamine pole viisakas. Enda väikseks mõtlemine on aga igasuguse positiivse muutuse suurim takistus. Tõsi on, et hirmu ja tagasihoidlikkuse puhul on tegemist teatava kultuurilise eripäraga – väga kaugelt vaadates võiks koguni öelda, et puudega.

Tahtes teha midagi, mis meid päriselt paelub, ei saa oma tugevustele mängimisest üle ega ümber.

Mõistagi peab esmalt olema, mida promoda, ent sama oluline on, kuidas seda teha. Lugu loeb, emotsioon loeb. Millist lugu sinu karjäär jutustab? Mis on läbiv motiiv? Ära takerdu detailidesse.

Mõtle oma virtuaalsest keskkonnast kui võimalusest rõhutada kõike, mille jaoks CV-s piisavalt ruumi polnud ja peita seda, mis esiletoomist ei vääri. See on nagu valge paber ja hulk värvilisi pliiatseid selle asemel, et ankeedis lahtreid täita.

Mõtle suurelt

Mis eristab neid, kelle töötamise nurgakivi ongi personaalne bränd? Nende töö pole seotud füüsilise kohaga. Nende oskus, toode või teenus on universaalne. Nende hirmu tiheda konkurentsi ees kaalub üles teadmine, et uusi võimalusi on alati rohkem ja tekib pidevalt juurde. Bränd aitab eristuda ja koondab ühise nimetaja alla erinevad väljundid, kui neid on palju.

Füüsilise koha puudumine toob meid tagasi Interneti juurde. Personaalne nurgake veebiruumis võimaldab esitleda ja doseerida sisu vajalikus järjekorras. Olemasolevat sotsiaalmeediakontot võib samuti kasutada professionaalsel eesmärgil, kuid konkurentsis sellega ei eristu. Koduleht koos tehtud tööde, erialase blogi ja/või videokeskkonnaga on minul aidanud erinevate projektide puhul partnereid valida, sest keskkond vastab ette ära kõik küsimused, mis tekkida võivad. Pole isegi oluline, et keegi kusagil võiks olla kindla töö jaoks parem, sest loeb see, mis on parasjagu väljas. Täpselt nii oluline see vaateaken ongi.

Kusjuures sisukas ja läbi mõeldud koduleht vähendab halva kvaliteediga selfide mõju aastast X tohutult palju. Meie endi ja teiste poolt läbi mõtlemata internetti paisatud infokillud saavad suurema tõenäosusega andeks, kui hoolitseda selle eest, et kõige esimesena avaneb potentsiaalsele huvilisele platvorm, mis on sinu kontrolli all. 

Kellegi silmad on alati lahti

Otsevärbamine internetis (social recruiting) on tõusev trend. Paljud, kelle portfooliokarjäär mulle huvi on pakkunud ja kelle mõttemaailmas mul on olnud võimalus tuuseldada, panustavad tihti ainult sellele, et keegi leiab neid ja mitte vastupidi.

Näidates maailmale just neid külgi endast, millega tahad professionaalses plaanis edasi liikuda, tõmbab see ligi pakkumisi kohtadest, mille olemasolust sa ei pruugi teadlik olla. Kas pole mitte põnev? Rahvusvaheline turg on siin vaieldamatu eelis, sest on suur vahe, kas püüad kala konnatiigis või kasvanduses.

Kirjutasin eelmises loos, et interneti võimalused on alahinnatud. Kõik viisid, mida ettevõtted enda turundamiseks kasutavad, sobivad ka indiviidile, kes eelistab tööportaalis lappamise asemel oma lava püsti panna. Soovitused, uudiskirjad, otsepostitused, logod, kujunduselemendid on kõik tööriistad, mis sinu andekust müüvad. Sõbralik soovitus on muidugi alustada andekuse tuvastamisest.

Võta riskivabalt

Katseta väiksema auditooriumi peal, kuidas sinu bränd mõjub. Kas sinust saadakse aru? Nime tegemine mis tahes valdkonnas võtab aega. Keegi neist, keda ma tean, kes täna mitmel rindel oma tõelist kutsumust järgivad, ei tõmmanud enda järel uksi kinni. Sedasi on oht, et surve kohe saavutama hakata töötab meie vastu, sest kaob mängulisus ja valikuvabadus.

Enesekindluse tekkimiseks sellises keskkonnas opereerimiseks, läheb esmalt vaja üksjagu edukogemusi. Mäletan, kuidas paari aasta eest ei suutnud ma ära imestada, et kunagine tuttav noorteorganisatsiooni päevilt koolitab ühtäkki põnevaid kliente juhtimise teemal. Kus ta seda õppis, millal ta seda jõudis? Tegelikult oli meil mõlemal samasugune aastatepikkune grupijuhtimise kogemus nii Eestis kui rahvusvaheliselt, koos pideva koolituse ja praktilise väljundiga. Ma lihtsalt polnud sellest nii mõelnud.

See on hea näide, kuidas oskustest saab aja jooksul bränd. Samuti on see näide teadmiste alahindamisest. Olgugi, et juhtimiskoolitus pole minu tassike teed, pani see küsima, milliseid tegevusi lisaks praegusele ma veel nautinud olen, ent siis seljataha jätnud. Neid on palju, kuid õnneks ja kahjuks hoiab teletöö minu huvide ampluaad iga päev ringluses. Kui miski huvitab põhjalikumalt, tegelen sellega eraldi.

Brändinud ma ennast (veel) ei ole. Praegu huvitab mind, kuidas teevad seda need, kel on tulnud enesega rohkem tõtt vaadata.

Õpime praktikutelt

Personaalse brändi najal purjetajad mõtlevad läbi, keda ja mida nad ligi tõmmata tahavad. Mis on see, mida sa näed end reaalselt tegemas või kellega kaasa mõtlemas? Isikupära, avatus ja unikaalsus on märksõnad, mis veenavad, et just sina oled soovitud valdkonnas see talent, kes on puudu.

Kuigi oma isikubrändi edendamisele kehtivad kõik samad põhimõtted, millega oleme harjunud nägema ettevõtteid end reklaamimas, on oluline algusest peale selgeks teha, et tehtud tööde taga on inimene, kes on paindlikum, mitmekülgsem ja kohanemisvõimelisem kui valmis toode või teenus.

• Usaldus. Tea, miks sa tahad teha just seda, mida tahad. Ära varja oma motivatsiooni ühes või mitmes valdkonnas tegutseda, see tekitab usaldust ja mõjub ausana.
• Silmapaistvus. Isikupära annab edumaa. Mis eristab sinu lugu ja ambitsiooni teistest? Kus sa ennast juba tõestanud oled? Lao ritta nimed ja kaubamärgid, kellega oled koos töötanud ja ennast kehtestanud.
• Järjepidevus. Kuidas on sinu talent läbi aegade avaldunud? Tööväljundeid võib olla palju, kuid mis lisaväärtuse on tulemustele andnud see, et just sina neisse panustasid ja mitte keegi teine? Meil kõigil on läbiv motiiv, mis tõukab meid tegema erinevaid asju.
• Avatus. Ära defineeri end lõpuni ja jäta mõned otsad lahti. Koostööpartner võiks tahta sulle läheneda ja ühendust võtta. Liiga tehniline ja jäik loetelu mõjub nagu CV ega ole eriti kutsuv. 
• Originaalne sisu. Avalda oma mõtteid ja arvamusi valdkonna arengu kohta näiteks väikeste nuppudena, kui erialase blogi pidamine tundub liiga aeganõudev. See näitab, kuidas sa mõtled ja mis on sinu väärtused.

Kõige lihtsam viis oma huvid ja tööelu internetikeelde “tõlkida” on mõelda visuaalselt ehk alustada lõpust. Kindlasti leidub midagi, mida saad kirjeldamise asemel hoopis näidata. Personaalne bränd on kõige turvalisem viis oma tööelu ajakohasena hoida, sest kui füüsiline suhtlusruum kaotab tähtsust, on sul keskkond, millele viidata, kus kõik vajalik on koos ega sõltu sellest, mis sul parasjagu käsil on.

Valik silmapaistvaid inimesi persoonibrändide taga

• Ellen Skye Riley – Põhitööna graafiline disainer AirBnb’s, väljaspool tegutseb animaatorina. Inimlikkust lisab vajadus ära mainida oma lemmiktoit.
• Emma Gannon – Lisaks edule kirjaniku, avaliku esineja ja saatejuhina on ta öelnud, et tema brändi äratuntavust suurendab kollane värv.
• Joshua McCartney – Mida kirevam portfoolio, seda minimalistlikum keskkond.
• Joe McNally – Fotograafi personaalne bränd ei saagi olla muud kui tema fotod, mis tervitavad külastajat esimesena.
• Alok Vaid-Menon – Aktivist, performance‘i kunstnik ja luuletaja. Stiilipuhas ja sisukas keskkond. Tema unikaalne sõnum ongi bränd, sest soorollidega võitlemisele ei tihka just paljud keskenduda.
• Simon Sinek – Juhtimiskoolitaja. Kuna see kõlab igavalt, ei ütle ta seda esimese asjana, vaid räägib hoopis loo.
• Hazel Wallace – Poole kohaga perearst, tervisekirjanik ja avalik esineja. Kuigi The Food Medic on doktori isikubränd, tegutseb suure nõudluse tõttu selle nime taga suurem tiim.

Tasub meeles pidada, et kõik mastaapsed nimed alustasid kunagi lootusrikka idee ja internetiühendusega.

Tulevikutöö on kolmeosaline artiklisari, kus ajakirjanik Marian Võsumets arutleb töötamise võimaluste ja väljakutsete üle muutuvas maailmas.