Kui meie vanematel oli elu jooksul üks kindel töö, siis meil on viis ja järgmisel põlvkonnal on viis samal ajal. Traditsiooniline karjääriredel on juba praegu kujunemas mosaiigiks, kus meie sissetulekud pärinevad erinevatest allikatest, projektipõhisusest ja enesejuhtimisest.
Kogu mu senine karjäär on nagu üks suur lapitekk, ma pole ehitanud ühtegi torni, kurtis mulle hiljuti üks andekas inimene, kes seisis silmitsi millegi nii arhailisega nagu CV koostamine. Ta pidas silmas erineva iseloomu ja väljundiga töid, mis on pakkunud küll suurepärast eneseteostust, ent ei mahu kuidagi ühe sildi alla, et öelda – ma olen “see” ja “see” on see, mis defineerib minu karjääri.
Nagu Hunt Kriimsilma seitse ametit on halastamatu hinnang, mis on meid läbi aegade pannud pigem tahtma mahtuda turvalisse kasti ja seeläbi oma tegemiste ringi koomale tõmbama. Lubati ju, et kaheksas on nälg? Ent lineaarne töö arvestab muutuva maailmaga üha vähem ning uuel põlvkonnal on lisaks usule ka kogemus, et inimese mitmekülgsus võib tänu uutele väljunditele (ja nende paljususele) ka tõepoolest rakenduda.
