Mattias Männi: tulevikutöö on ümbritsetud tehnoloogiast & inspireeritud vabadusest

Õhus on suve. Ka kiiret internetti, pidevat ühenduses olemist ja mugavust kodust lahkumata. Õhus on ka kärsitust, sest nutikas tabloo seadme esipaneelil tuletab pidevalt meelde, mitmele e-kirjale või telefonikõnele on ikka veel vastamata. Tark sõber on taskus isegi siis, kui teeme trenni või vajame meeldetuletust asjadeks, mille jaoks varasemalt tehnika abi ei vajanud, näiteks vee joomiseks. Ometi on õhus midagi salapärast veel. Midagi, mis tasapisi on tänu tehnoloogiale meie igapäevastesse tegemistesse sisse hiilinud, kuid mida me päriselt endale veel tunnistada ei taha. Nimelt, ka töö ja töökultuur on tänu tehnoloogiale üha rohkem muutumas. Mida see tegelikult tähendab ja mida on tulevikus veelgi oodata?

Mattias Männi

Pikalt on inimene ise tehnoloogiat kujundanud. Saavutused teaduses, julge visioon ja palju tahet on alati olnud kandvaks jõuks, mille tulemusena on igast tehnoloogilisest imest kujunenud väike sammuke enne järgmist praktilist leiutist. See teekond on olnud jätkupidev, sest keegi kusagil on investeerinud aega, raha ja ennekõike usku uutesse tehnoloogilistesse arendustesse. Tehnoloogia ongi enamasti investeering, sest valmisoleku taga panustada ressursse on alati soov ka midagi tagasi saada, näiteks suuremat tööefektiivsust, mugavust, täpsust tööprotsessides või seninägematut lisafunktsionaalsust.

Tulevik on kohal

Me töötame juba täna märkimisväärselt teisiti, kui alles 10 aastat tagasi. Kaugtööst ja platvormipõhisest jagamismajandusest on saamas harjumuspärane standard. See tähendab, et suvila terrassil on võimalik veeta täisväärtuslik virtuaalne tööpäev ja enamgi veel, järjest lihtsam on leida põhitöö kõrvale lisateenistus, millele kandideerimiseks pole vaja muud kui õiget äppi telefonis ja paar vajalikku seadistust. Elukorraldus, mille nimel on aastaid järjepidevaid samme tehtud, on kohal siin ja praegu. Digimaalastena ei taha enam meenutadagi aegu, mil pabereid tuli käsitsi allkirjastada või e-kirja lugemiseks arvuti ette istuda. Üsna pea ei taha me tagasi mõelda aegadele, mil praktiliste tööülesannete täitmiseks tuli kindlal ajal kindlas kohas viibida.

Aja tähendus on digitaliseeruvas ühiskonnas muutumas paindlikumaks.

Tööaeg ei peegelda enam automaatselt kella kaheksast viieni valvelolekut. See tähendab väljakutsete lahendamist siis, kui olukord seda nõuab, või täpselt siis, kui loominguline vabadus tänu mõnusale päikesele ja hilislõunal joodud hommikukohvile ootuspäraselt inspiratsiooni kingib. Nutiseadmed, ühenduvus ja infotehnoloogilised lahendused kindlustavad, et iga inimese sees peituvast loomingulisusest ka käegakatsutav tulemus vormuks. Näiteks uitmõtete ajel digitaalselt talletatud projektikavand või värske äriidee, millest muidu oleks saanud unustusse vajunud ideetolm. Infotehnoloogia on meist igaühe teenistuses. Edukas on see, kes seda kõige nutikamalt ära kasutab.

Vabadusest inspireeritud töökeskkond

Nii OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) raportites kui ka Eesti Koostöö Kogu poolt loodud Eesti inimarengu aruandes prognoositakse, et automatiseerimine jätab tulevikus ennekõike lihttöödele väga suure jälje. Hinnanguliselt pooled tänastest teada-tuntud töökohtadest kaovad ning asenduvad teiste infoühiskonnas vajalike rollidega. Oma lastele ja lastelastele saame selgitada, et kunagi olid ajad, mil koristamine nõudis palju aega ja füüsilist pingutust või et punktist A punkti B jõudmiseks oli tarvis sõidukit juhtida ja ei tohtinud silma looja lasta. Või et autopesulates töötasid autopesijad, poodides kassapidajad ning tehastes liinitöölised. Inimlikust perspektiivist ei tasu teatud töökohtade kadumise pärast eriliselt kurvastada, sest vähesed lapsed unistavad suureks kasvades üksluisest ja vaheldusteta elukutsest.

Inimene kujundab tehnoloogiat ja tehnoloogia vormib ühiskonda.

Dünaamilises keskkonnas kasvades areneb ka meie mõttemall ja nii kohaneme uue elukorraldusega. Vahel tundub mulle, et ühe inimliku püüdluse rahuldamisest, või siis selle tajumisest, oleme siiski veel mägede ja merede taga. Praegune ühiskond ja tulevik ei muutu ainult sellepärast, et see tehniliselt võimalik ja olemuselt efektiivne on. Uudishimu ja eneseteostuse vajadus on vaid ühed põhjustest, miks uued innovaatilised edulood meid järjepidevalt üllatavad ning ühiskond need ka omaks võtab. Nii kaugtöö kui jagamismajanduse platvormide üha intensiivsem kasutuselevõtt viitab sellele, et inimesed tahavad olla oma valikutes, tegemistes ning ajaplaneerimises vabad. Oma aja peremehed. Töö vajab küll tegemist ning ei kao kuskile, ent rohked tehnoloogilised ja digitaalsed lahendused on meis äratanud ürgse instinkti, mis meelitab otsima uusi lahendusi tegemaks sama tööd sobivamas keskkonnas. Füüsiline koht ei pruugi seega muuta tööülesannete sisu, ent vabadus ja tehnoloogia, mis seda võimaldavad, muudavad töö tegemise protsessi üha nauditavamaks ja inimlikumaks.

Paistab, et tehnoloogia võlu ei seisne ainult selles, et meie elu lihtsamaks ja mugavamaks muudab, vaid ka selles, et toob inimestes esile parima, vajutab meis kõikvõimalikele loomingulistele nuppudele ja julgustab mugavustsoonist välja tulema ja veelgi helgemat tulevikku kujundama. Võime täna optimistlikult tõdeda, et loovus ja suhtlemisoskus ei kao veel kuhugi ning just see inspireerib inimesi iseendasse kõige rohkem panustama. Vabadus digitaalses maailmas kingib üha rohkem ruumi, piirideta mõtlemist ja lihtsamat suhtlemist kui kunagi varem ajaloos.

Juba täna on Eestis vähemalt üks ettevõtte, kus töötajate käele on naha alla paigaldatud pisike kiip, mille abil saab hoones uksi avada, lifti tellida või kohvi eest tasuda. Ulme? Pigem vabadusest inspireeritud reaalsus, mida tulevikus üha rohkem kasutusele võetakse. Lihtne, mugav ja intuitiivne – tõenäoliselt on just need märksõnad kõige tabavamad tuleviku seadmete, IT lahenduste ja kasutajaliideste arengu kirjeldamisel. Täna eeldab tehnoloogia funktsionaalsus paljuski seadmete käsitsemist sõna otseses mõttes, peagi aga täiendab meid naturaalsel moel ümbritsevasse sisse ehitatud tehisintellekt. See tähendab, et tehnoloogia funktsionaalsust käivitavad meie viiped, pilk, kehalised reaktsioonid ja isegi mõtted. Täna naha alla paigaldatud kiip on vaid näide sellest, kuidas virtuaalne, ent samas loomulik infokiht inimest tulevikus abistab.

Määravaks saab tähenduslik töö

Lihtne on kujutleda, et robotid teevad peagi ümbritsevat analüüsides mitmed tööd ja tegemised meie eest ära. Paraku on veelgi tõenäolisem, et inimesed hakkavad tehisintellektiga järjest enam kaasa mõtlema. Näiline lihtsus toob kaasa ka seninägematut keerukust ning võimaluste paljusus esitab väljakutse meie kohanemisvõimele ja sisemisele loomingulisusele. Tulevikutöö on eelkõige tähendusega ning naudingut pakkuv töö. Mitte, et juba praegu ei oleks võimalik siduda end elualadega, mis sissetuleku kõrval ka häid emotsioone või väljakutseid pakuksid.

Lihtsate tööde kadumine ja tehnoloogiliste lahenduste kättesaadavus toetavad veelgi enam võimalust realiseerida inimeste lummavat soovi vabaduse järele. Mittetähendusliku osa tööst delegeerime tehnoloogilisele tehisintellektile, kelle oleme loonud kui liigikaaslase, võimaldades sel seeläbi märkamatult ühiskonda sulanduda.

Selle kõige taustal on töökohast saamas aina enam formaalsus ja suurem osa ühiskonnast kujunemas sõna otseses mõttes iseenda ja oma aja peremeheks.

See võimaldab end siduda just selliste projektidega, mis lisaks heale sissetulekule ka meelelist rahulolu pakuvad.

Muuhulgas hägustab virtuaalne suhtlus aina enam riigipiire. Meie töökohaks võib olla terve maailm – võimalus siduda end mistahes projektiga ükskõik millises maailmanurgas, elades just selles paigas, kus on kodu või kuhu süda parasjagu kutsub. Lokaalne tööturg ei ole järjest enamatel elualadel kindla riigipiiriga määratletud – Jaapan eksisteerib ka koduses aiamiljöös.

Tulemusliku tulevikutöötaja edu valemis mängivad kindlasti rolli õnn, pime juhus ja oskus olla õigel ajal õiges kohas, aga selleks, et olla päriselt edukas, on lisaks vaja kohanemisvõimet muutustega ning oskust mõtestada ja kaasas käia murranguliste digitaalsete pööretega. Konkurentsivõimet vormib ka iga inimese personaalne tööriistakast, milles peituv oskuste ja teadmiste kombinatsioon tähendab vajalikku tööriista igaks olukorraks. Olukorras, kus terve maailm on üks suur tööobjekt ja selleks, et seal löögile pääseda, on paari spetsiifilise oskuse kõrval vaja veel mitut tööriista, mis inimest justkui kaubamärgina ihaldatud meeskonnaliikmeks vormivad. See tähendab ühtlasi ka seda, et näiteks inseneril peavad lisaks tehnilistele teadmistele olema ka oskus end spetsialistina müüa, müügimees peab aga sisuliselt mõistma toodet või teenust, mida ta maha tahab kaubelda.

Tulevik algab kodust ja koolist

Digitaalsed tormituuled mõjutavad üha rohkem ka kooliharidust. Head baasteadmised on jätkuvalt olulised, ent selleks, et muutuste tuules personaalset konkurentsivõimet kindlustada, on vaja veelgi rohkem julgust, loomingulisust ja pealehakkamist. Loogiline ja ratsionaalne mõtlemine ning tahe ja järjepidevus eesmärkide saavutamisel on vaid osa edu valemist, täpselt sama oluline on ka oskus suhelda ning ümbritsevasse õigesti suhtuda, seda ka digitaalses inforuumis. Ühiskonna projektipõhist töökorraldust arvestades tuleb kasuks ka majanduslik mõtlemine, mis tööplaanide korraldamise kõrval aitab kalkuleerida ja planeerida igakuiseid sissetulekuid.

Kontakt tehnoloogiaga on õnnestumise eelduseks – seda tuleb tunnetada, aeg-ajalt usaldada ning teinekord jällegi kahtluse alla seada. Aina olulisemaks muutub ka oskus eristada infomüras õiget valest. Mida rohkem on inimestel kriitilist mõtlemist, mida rohkem on neil julgust ja uudishimu uurida, miks asjad toimivad nii nagu nad seda teevad, seda enam muutub tehnoloogia töövahendist loomulikuks käepikenduseks, mis aitab edukalt nii tööd teha kui arendada endas erinevaid oskusi ja teadmisi.

Tulevik algab seega kodust ja koolist. Tehnoloogiliste lahenduste najal on võimalik arendada tööefektiivsust ja täpsust, veelgi enam – seda kasvõi baastasandil mõistes on võimalik oma teadmistest, loomingulisusest ja sotsiaalsetest oskustest tagataskusse tõeline kapital vormida. Nii paradoksaalne kui see ka pole, siis suurele osale päriselt edukatele inimestele ei ole tulevik tehnoloogia tõttu mugav, vaid ärgitab meid pidevalt otsima vastuseid, kuidas oma teadmistepagasit veelgi tõhusamalt realiseerida.

Vajadus ja oskus mõelda ei kao ka tehisintellekti igapäevaellu imbumisega mitte kuhugi ning tehnoloogiaga tuleb õppida suhestuma juba maast madalast. Ainult siis, kui õpime iseendalt ja ümbritsevatelt küsima, miks ühiskond, inimestevahelised suhted ja mistahes tehnoloogilised rakendused oma seaduspärasuses just selliselt toimivad, kasvavad tänastest lastest targad, iseseisvad ja lahenduste leidmisele orienteeritud tegijad.

Mattias Männi

Mattias Männi Telia Eesti 5G programmi juht. Loe artikleid (2)