Vene politoloog Ekaterina Schulmann: Venemaa on liiga suur riik, et seda juhtida ühest kohast

Ekaterina Schulmann.| Foto: Annika Haas

Politoloog Ekaterina Schulmann on Vene sisepoliitikat analüüsiv spetsialist kümnete tuhandete jälgijatega sotsiaalmeedias ja YouTube’is, viljakas autor ja sage külaline nii Vene kui rahvusvahelistes juhtivates meediakanalites. Ta on Venemaa Föderatsiooni Presidendi juures asuva Venemaa Rahvamajanduse ja Riigiteenistuse Akadeemia Ühiskondlike teaduste instituudi dotsent ning ühtlasi VF presidendi juures asuva kodanikuühiskonna arengu ja inimõiguste nõukogu liige. Maikuus toimunud Lennart Meri konverentsil osalenud Schulmann vestles Edasi.org venekeelse portaali peatoimetaja Ivan Lavrentjeviga Venemaa olevikust ja tulevikust, Vladimir Putini režiimi ülesehitusest ning võimalikest tulevikuarengutest.

Kui lugeda ajakirjandust Eestis, USA-s ja paljudes teistes lääneriikides, siis seal on tihti kaks pilti Venemaast. Ühe järgi Venemaa on majandusliku kokkuvarisemise ja igasuguste probleemide äärel, kuid miskipärast ikka ära ei lagune. Ja teine on niivõrd võimas Venemaa, et see pidevalt annekteerib, mida tahab, sekkub, valib ja määrab presidendid. Kumb neist on tõele lähemal?

Nagu te õigesti ütlesite, see küsimus tekib meedia lugemisel. See tähendab, et me ei räägi reaalsusest, vaid teatud representeerimisest meedias, loodavast kujutusest. Sisu tootjad loovad kujutusi sisutarbijate tähelepanu äratamiseks. Seetõttu peab kujutus olema lühike, meeldejääv, väljendusrikas ja sellest tulenevalt ei saa see enam peegeldada keerulist, mitmetahulist, sisemiselt vastuolulist reaalsust ega seda saa seletada paari lihtsa fraasiga. Üleüldse, kui te soovite häirida spetsialisti mis tahes valdkonnas, öelge talle sõna “lihtne”. See on kõikidele kohutavalt tüütu ja see on ka politoloogide jaoks tüütu. Miski pole lihtne. Kui me räägime Venemaast, siis oleme juba üldistamas sedavõrd kõrgelt, et peaaegu mitte midagi pole näha. See on nagu õhku tõusnud lennukist alla vahtimine: põhimõtteliselt on silme ees hämarad pilved. Kui sa pole ikka päris kõrgel, saab eristada maju, jõgesid ja maanteid. Aga  suurel kõrgusel on juba selline pudru ja kapsad ning üldiselt see ongi kõik.

Ivan Lavrentjev

Ivan Lavrentjev

Ivan Lavrentjev on Edasi kaasautor. Tal on kõrgharidus ajaloo erialal ning 8-aastane töökogemus kommunikatsiooni valdkonnas. Loe artikleid (29)