Marko Mihkelson: „Admiral Bellingshausen“ teeb Eesti meresõidu ajalugu 

Vene polaaruurija Viktor Bojarski on legendaarne mees. Ta oli üks kuuest rahvusvahelise ekspeditsiooni liikmest, kes 1989-1990 läbis vaid koerterakendeid kasutades Antarktika mandri. 6300 karmi kilomeetri läbimiseks kulus neil kokku 220 päeva, kusjuures üks torm kestis vahet pidamata tervelt 50 päeva. Mitte keegi ei saa seda retke enam järgi teha, sest juba aastaid on rahvusvaheline konventsioon keelamas koerte kasutamist Antarktikas.

Selle igavikulise vägiteoga kirjutas Bojarski ennast kuldsete tähtedega polaaruurimise ajalukku. Võiks ju eeldada, et sellise mehe ees avanevad Venemaal kõik uksed. 2017. aastal tegi Bojarski riigi juhtkonnale ettepaneku korraldada Antarktika esmaavastamise 200. aastapäeva tähistamiseks ekspeditsioon purjelaeval „Mir“. See Peterburi mereakadeemiale kuuluv kolmemastiline alus oleks Bojarski meelest olnud parim viis kordamaks Fabian Gottlieb von Bellingshauseni ajaloolist merereisi. Moskvast tuli aga eitav vastus. 

Saatuse tahtel on Bojarski just nendel päevadel aga hoopis Eesti ekspeditsioonijahi „Admiral Bellingshausen“ pardal, et anda meie meeskonnale väärtuslikku nõu Antarktikasse suundumisel. Huvitav on aga veel üks seos Bojarski kunagise idee ja tänase tegelikkuse vahel. „Admiral Bellingshauseni“ kapten Indrek Lepp läbis 1990-ndate aastate alguses Peterburi mereakadeemia kursandina väljaõppe just „Miril“, olles selle roolimees. 

Bojarskil oli 11. juulil Peterburis Vene Geograafia Ühingu koosviibimisel esinedes tuline õigus, kui ta kiitis siiralt Eesti Antarktika ekspeditsiooni. Midagi sarnast pole iseseisva Eesti meresõidu ajaloos tõesti varem toimunud. Tänu Hannes Rummi ja Tiit Pruuli julgele ideele ning eraettevõtluse toele eesotsas Heiti Häälega on Eesti lipu alla kogunenud tõsiseltvõetav rahvusvaheline mereekspeditsioon. Enam kui 20 teadlast mitmest riigist aitavad tuleva aasta jaanuaris tipneva ekspeditsiooni käigus kasvatada rahvusvahelist teadlikkust merekeskkonna kriitilisest seisundist ja kliimamuutustega toimuvatest negatiivsetest arengutest.

Antarktika on kliimamuutuste seisukohalt eriti tundlik. Antarktika jäämassiivi sulamine on Gröönimaa kõrval peamine globaalse veetaseme tõstja. Teadlased on teinud kindlaks, et iga aasta tõuseb maailmameri üksnes Antarkika sulamise mõjul 0,6 millimeetrit. Viimase viie aastaga on veetaseme tõus aga sulamise kiirenemisel kolmekordistunud. Eriti nähtav on temperatuuri kasv ja jää sulamine Antarkitka lääneosas, kus alates 1950. aastast on temperatuuri keskmine tõusnud mitu korda kiiremini planeedi keskmisest. 90 protsenti piirkonna 674 peamiselt merelisest liustikust on taandumas ning üha enam moodustub uusi triivivaid jäämägesid. Näiteks 12. juulil 2017. aastal eraldus Lääne-Antarktikas Larsen C jäämassiivist kahekordse Saaremaa suurune ja umbes triljon tonni kaaluv jäämägi (A-68), mis just viimastel päevadel on asunud liikumist põhja suunas.

„Admiral Bellingshauseni” teele saatmine Kroonlinnast. I Foto: Marko Mihkelson

Eesti on väike ja uhke riik, kuid me teame suurepäraselt, kui oluline on toimiv reeglitepärane maailma ja rahvusvaheline koostöö. Seepärast oli Peterburis ja Kroonlinnas toimunud ekspeditsiooni teelesaatmine ka diplomaatiliselt tähelepanuväärne. Vaatamata Vene-Lääne suhete pingelisele õhustikule oli „Admiral Bellingshauseni“ vastuvõtt siiras ning Kroonlinna kail võis näha korraga inimeste kätes lehvimas Eesti ja Vene lippe. Ei mäletagi, millal sellises sundimatus olukorras midagi taolist juhtus.

Meie oma Antarktika 200 ekspeditsioon on hea näide proaktiivsest avalikust diplomaatiast, mis on juba toonud palju positiivset rahvusvahelist vastukaja. Kahju, et Eesti praegune valitsus seda piisavalt ei hinda, sest alles hiljuti loobus EAS toetusraha andmisest ekspeditsiooni raames kavandatud seminaride läbiviimiseks. 

Aga seegi pole lõpuks takistuseks, kui asja veavad tõeliselt entusiastlikud, sügava missioonitundega ja meresõidul suurte kogemustega inimesed, siis on ettevõtmise õnnestumine tagatud. Merereis Tallinnast Kroonlinna, mille tegin kaasa meeskonna madrusena, näitas, et mootorjahtide Rolls-Royce “Admiral Bellingshausen” on pikaks ja ohtlikuks seilamiseks valmis.  

Naljaga pooleks – nii nagu ei saanud Antarktika avastamine toimuda saarlase ehk siis Bellingshauseni osaluseta, ei saa ka 200 aastat hiljem toimuv Eesti ekspeditsioon jäisele kontinendile läbi saarlastest kapteniteta. Nii Indrek Lepp, Meelis Saarlaid kui ka Indrek Kivi on Saaremaa mehed. Kõik on tõsised merekarud, kes loovad oma professionaalsusega parimad võimalikud tingimused ekspeditsiooni õnnestumiseks.

Marko Mihkelson

Marko Mihkelson

Marko Mihkelson on ajaloolase haridusega ajakirjanik ja poliitik. Ta on töötanud Postimehe Moskva korrespondendi ja peatoimetajana ning juhtinud Riigikogus väliskomisjoni, Euroopa Liidu asjade komisjoni ja riigikaitsekomisjoni. Ta on raamatu "Venemaa: valguses ja varjus" autor, kirjutanud õpikutekste ning analüüsinud rahvusvahelisi sündmusi nii Eesti kui välisajakirjanduses. Edasis kirjutab Marko Mihkelson kaks korda kuus Eestile olulistel välispoliitilistel teemadel. Loe artikleid (38)