Mis küsimus see siis nüüd on? Loomulikult otsustab oma toodangu saatuse üle iga veinimõisa omanik ja veinimeister, võiks ju arvata. Paraku tundub, et viimastel aastatel asi enam päris nii must-valge ja selge ei olegi. Tahaksin tänases artiklis käsitleda ülaltoodud küsimust aspektis, kus asjade otsustamisel lööb üha sagedamini kaasa tegelane, keda me kõik tegelikult teame ja tema tegemisi omal nahal tunda saame – Ilmataat.
Ilmajutt ei ole “mull”
Nagu enamik veinisõpru teab, on käinud ja näinud, asuvad kõik tuntud veinipiirkonnad üldjuhul looduskaunites kohtades, kus viinaaiad lasuvad maalilistel nõlvadel ja valitseb mõnus kliima – suvel särab taevas soe päike ja ka talvel ei ole ilm ülemäära vastikult külm. Just eelkõige klimaatilistel põhjustel on juba ajalooliselt saanud paika piirkonnad, kus tähtsaimat veiniviinamarja liiki Vitis Vinifera’t edukalt viljeleda on võimalik. Ülimalt oluline on see, et aastane keskmine õhusoe jääks +10o – +20o C vahemikku. Talvisel perioodil peaks ööpäevane keskmine õhutemperatuur olema alla +10o C, et viinapuu saaks vegetatsiooni aeglustada ja raskest suvisest marjade valmistamise ja –kandmise tööst puhata. Samas on ülitähtis, et talvel ei langeks temperatuurid oluliselt alla 0o C, kuna pikemate miinuskraadide puhul hävib viinapuu kiirelt ja täielikult. Lisaks on ülimalt olulised ka muud ilmastikutegurid: vihmad, tuuled, õhuniiskus, äikesetormide sagedus, kevadiste öökülmade võimalused jpt.
Igor Sööt
Igor Sööt on VinsDeFrance peasommeljee ja lektor Eesti Sommeljeede Erakoolis. Loe artikleid (44)
