Teeme tutvust tanniiniga, mis annab punaveinile struktuuri, vormi ja eluea, ja ilma milleta oleks suur osa punaveine lühiealised, lamedad ja kiiresti ununevad. Tanniinide hingeeluga kursis olemine aitab veinivalikul ka mõista, miks kaks sama sordi veini võivad maitseda väga erinevalt.
Algajale ja vähemalgajale veinihuvilisele vajab lahtiseletamist väljend, mida kohtab peamiselt veiniproffide seltskonnas – see on tanniin ja tanniinsus. Mäletan väga eredalt oma esimest sommeljeede kooli loengut, eriti hetke, mil pidin kirjeldama maitstava veini tanniine, omamata veel selget arusaama, mis need täpselt on. Aastaid hiljem tõden, et endiselt puudub eesti keeles kirjatükk, mis tanniini – kui ühe oluliseima veinikomponendi, olemusse süübiks. Eesti keeles on tanniin täiesti kasutusel olev sõna, ent eksisteerib ka ilus omakeelne vaste – parkaine. Veini tanniinsust võiks käsitleda siis kui veini parkivust. Aga ikkagi levib veiniinimeste seas rahvusvaheline terminoloogia märksa tõhusamalt, seetõttu on siinmail kasutusse jäänud mõisted tanniin ja tanniinsus.


