Tiina Saar-Veelmaa: rahumeelsuse võimalikkusest trigger´ite miiniväljal, 1

Internetiavarustes levib termin: kortisoolinägu, ehk siis tursunud ja rutjunud ilme näol, mis on põhjustatud liigsest stressist. Seda lugedes tekkis mul absurdne kujutluspilt, et kollektiivselt ängistunud oleku jätkudes näeme peagi kõik üsna sarnased välja. Foto: Getty

See, et vahel endast välja läheme, on inimlik. Tasakaalukana saame aga aru, millesse peame sekkuma ja millesse mitte, ning oskame seda teha nii, et see loob enam rahu ja lahendusi, mitte ei viska õli tulle. Kaheosalise sarja esimeses loos vaatan teemat üksikisiku mätta otsast, teises loos kirjutan samast nähtusest organisatsioonides ja töökohtadel.

Viimase aasta jooksul on hüppeliselt kasvanud organisatsioonide tellitav mediatsiooni-, lepitus- ja mentorlusteenuste hulk. Juhtimisteadlase Peter Hinsseni kirjeldatud never normal ajastu paneb otsustajaid tundma, et on vaja teha radikaalseid muudatusi kohe ja kähku. See tähendab ka olemasolevate süsteemide lammutamist, seni kehtinud normidest loobumist, mis omakorda jätab organisatsioonikultuuri ja suhetesse sügavad haavad, millega ei osata toime tulla. Õhus on küsimused: kas juhtide tehtud otsused on eetilised ja jätkusuutlikud; kas mul on siin tulevikku; kas inimestest veel hoolitakse; kas uus struktuur on parem kui vana; keda saab usaldada. Pidetus on muutnud ka muidu rahumeelsed inimesed ebakindlaks ja ülitundlikuks. Kuna veedame tööga seotud tegevustes suurema osa oma ärkveloleku ajast, siis mõjutab sealne meelsus kogu ülejäänud sotsiaalset taustsüsteemi.

Tiina Saar-Veelmaa

Tiina Saar-Veelmaa on psühholoog, tööõnne uurija, HappyMe asutaja. Loe artikleid (27)