Kõige sensatsioonilisem argument minu jaoks, millega riikide õnnetunnet mõõdetakse, peitub toidujagamise kordades, ehk kui mitu korda söövad inimesed nädalas koos teistega. Esikohal on Island, kus jagatakse toidukordi teistega 10 korda nädalas. Eestlased on seevastu üsna viimasel positsioonil: 2,7 toidukorraga nädalas.
Selleks, et teada kui õnnelik on rahvas, viiakse läbi riikide heaolu-uuringuid. Tuntuim neist on Happy Planet Index, kus uuritakse eluea pikkust, ökoloogilist jalajälge ning tajutud heaolu. Eesti leiame viimatises tabelis 147 riigi võrdluses 75. kohalt. Saame uhked olla oma eluea pikenemise üle 77 aastale, samuti on pisut tõusnud eluga rahulolu: 6,6 punktini 10-st. Kõige problemaatilisem HPI järgi on aga meie süsinikujalajälg: 12,59 t CO2. Kui selline õnne mõõtmine tundub pisut abstraktne, siis värskeim maailma õnneraport (World Happiness Report 2025) toob välja spetsiifilisemad aspektid heaolu saavutamiseks. Näiteks, kui palju sööme koos teistega ja teeme häid tegusid.
Tiina Saar-Veelmaa
Tiina Saar-Veelmaa on psühholoog, tööõnne uurija, HappyMe asutaja. Loe artikleid (22)
