Minu töö on mu hobi ja mulle niiväga meeldib mu töö, ma olen valmis seda tegema päeval ja öösel! Varem või hiljem leiab selline inimene end kirelõksust, mis, olles alanud suure pühendumusega tööle, päädib pühendumusega väsimusele. Lihtsamalt: inimene põleb läbi. Ja seda enamasti mitte omal süül.
“Mulle meeldib mu töö,” ütlevad paljud. Mina ka. Oleks omamoodi õudne, kui see nii poleks. Ometi on see armastus oma töö vastu kahe teraga mõõk. Sest läbipõlemine ei teki alati sellest, kui inimene oma tööd vihkab – see on sageli juba osa tagajärgedest. Läbipõlemine saab enamasti alguse kirest, pühendumusest, sellest, et inimene tahab anda oma parima. Ootused kasvavad. Taastumine väheneb. Kuni inimene laseb ennast tühjaks imeda. Tööarmastusest saab tööorjus. Punapõsksest õunast saab tühjaks pigistatud sidrun.