Poliitikute karisma ja selle ühiskondliku tähtsuse käsitlemine on lääne mõtteruumis olnud ühekülgne, üleisikustatud ja ülelihtsustatud.
Austraalia ajaloolane John Potts alustab oma 2009. aasta raamatus “Karisma ajalugu” karisma uurimist selle sõna esmakordsest kasutamisest uues testamendis. Apostel Paulus räägib karismast kõige selgemalt oma kirjas Korintlastele 12:4–11, kus kirjeldab “vaimuandeid” (karismasid) kui Jumala antud erilisi kingitusi või armuande kristlastele koguduse ülesehitamiseks.
