Elisabet Reinsalu: julgust hüpata üle iseenda varju!

Elisabet Reinsalu. Foto: Iris Kivisalu

“Minusugusele kangekaelsele traditsionalistile tuleb kasuks sekeldustesse sattumine. Võõrastesse paikadesse juhtumine, uute olukordadega leppimine, erinevustega arvestamine, ka iseenda tunnetega toimetulemine. See avardab horisonte, hoiab perspektiivid paigas või isegi nihutab neid soodsamas suunas. Et olla parem ja avatum inimene,” tõdeb Elisabet Reinsalu äsja reisilt saabununa.

Ma käisin hiljuti puhkamas. Ei, sellest ei tule reisikirja ega muljepõimikut. Loomulikult, igasugune keskkonnavahetus ja vaheldusrikkus pakub kuhjaga uusi kogemusi. Kuid mitte neid ei taha ma jagada. Muljeid on nii äraütlemata palju – need on kirevad ja vastuolulised, justnagu see Vahemeres paiknev saar, mida mul õnnestus külastada. Pealegi näib, et vahetult reisilt naastes polegi võimalik kõike kogetut ümber töödelda, omastada. Kodused toimetused, argielu paratamatud nõudmised paiskavad sind kohe keerisesse, mis emotsioonide seedimisele voli ei anna. Kohvrid vaja lahti pakkida, pesumasin huugama panna, külmutuskapis revisjon teha, snorgeldamismaskid kokku sättida ja hoopis teistes vetes uuesti töömerre sukelduda.

Elisabet Reinsalu

Kasvasin üles Tallinnas, Mustamäel, kus oli minu kodu. Vana-Mustamäe männisalud ja liivapaljandikud ning TPI vastas olev mets olid mu mängumaa. Igakevadised ja -sügisesed jalutuskäigud ema ja õega Nõmmel, kus elasid mu vanavanemad, õpetasid mind armastama inimesi ning arutama elu üle. Suvised matkarajad Lõuna-Eestis ja Läänemaal, kus kasvasid kodumaised käpalised ehk orhideed, koos isaga õpetasid mind armastama loodust. Need vist ongi kaks mu kõige olulisemat teemat- inimesed ja loodus. Mu unistuste päev oleks istuda tundide kaupa mõnes kohvikus ja jälgida möödakõndivaid inimesi või jalutada mõne lähedase sõbraga looduses ja analüüsida elu. Kunagi ütles üks armas inimene mulle, et pane vähemalt suu kinni, kui sa avalikult inimesi vahid. Eks see ole ka põhjus, miks läksin Eesti Muusikaakadeemia Lavakunstikooli õppima näitlejaks. Huvi inimeste vastu. Elu vastu. Vahepeal põikasin läbi Tallinna Ülikoolist, kus õppisin reklaami ja meedia erialal, mis avardas silmaringi ning andis akadeemilise baasi. Olen kahe lapse ema, abikaasa ja Tallinna Linnateatri näitleja. Loe artikleid (41)