Maria Freimann: miks reisida aeglaselt?

Foto: Maria Freimann

Muidugi on tore külastada meie planeedi kõige ilusamaid kohti ja teha neist suveniirfotosid, mida Instagrami postitada. Aeglane reisimine võimaldab aga tõeliste ja tähenduslike sidemete loomist – inimeste, kultuuri, looduse, maastiku, töö, toiduga. Aeglus muudab lõhnad, maitsed ja tunded intensiivsemaks. Kuid lisaks neile aspektidele ajendab aeglaselt reisima sisemine vajadus võtta aega iseendale. Nähtus on toonud fundamentaalse nihke ka reisimisse.

Roomas protestiti 1986. aastal McDonalds’i restorani avamise vastu, et kaitsta kohalikku kööki ja põllumajandust. Kiirtoiduketi-vastasest avaldusest sai alguse slowliikumine, mis on pea 40 aasta jooksul arenenud subkultuuriks erinevates valdkondades – lisaks aeglasele toidule räägitakse aeglase linna, aeglase elu, aeglase disaini ja aeglase reisimise väärtusest ning vajalikkusest.

Slowness ehk aeglus vastandub arusaamale, et kiirem on alati parem. Kui kiire on hõivatud, kontrolliv, agressiivne, rutlik, analüütiline, stressis, pealiskaudne, kannatamatu, aktiivne, kvantiteedile rõhuv, siis aeglane seevastu on rahulik, ettevaatlik, vastuvõtlik, vaikne, intuitiivne, kannatlik, peegeldav, kvaliteedile keskenduv.