Igor Kaasik: eliitkoolidega seotud lootused. Kooliõpetaja kolumn

Cambridge University

Tuhandetes Eesti peredes on praegu ärevad päevad: kohe-kohe selgub, mis koolides nende üheksandat klassi lõpetavad lapsed saavad jätkata. Suurem osa pürib gümnaasiumidesse, neist suur osa vaid mõnda kooli, mida rahvasuus nimetatakse eliitkoolideks. Nii neid koole nimetada ei ole ehk päris õige, mõned eufemismid ongi kasutusel, näiteks õppimiskallakuga koolid ja kesklinnakoolid, aga need võivad olla sama eksitavad. Jäägu siis praegu eliitkoolid.

Eliitkoolidega seonduv on nii mahukas ja keeruline probleemistik, et käesolev veerg suudab vaevalt kratsida selle pinda, mitte enamat.

Tüli eliitkoolide ümber lahvatab tavaliselt sügisel, kui avaldatakse edetabelid, kus koolid seatakse ritta edukuse järgi riigieksamitel. Mida see statistika tegelikult näitab ja mis valemi järgi koole ritta seada oleks õige, on omaette teema, aga neil on koolivalikute tegemisel suur mõju. 

Kui vaidlustes räägitakse põhjustest, miks osa koolidesse on tung suur, osasse ei minda meelitadeski, jõuab asi varem või hiljem süüdistusteni, et vanemad tahavad oma lastega eputada. Poosetada, nagu vanasti öeldi. Üks paari aasta tagune esinduslik vestlusring oligi ajalehes saanud sellise üldistava pealkirja: “Eliitkoolid soosivad vanemate uhkust, mitte andekaid”.

Aga tegelikult?

Peamiseks põhjuseks eliitkoolidesse pürgida on enesestmõistetavalt lootus saada sealt parem haridus. Kui õpilased kirjutavad kirjandites, miks on vaja õppida, tõmbavad nad lihtsa loogilise rea: õpid hästi – saad heasse ülikooli – saad hea töö – saad palju palka – saad õnneliku elu. Kuigi meie täiskasvanutena teame, et see päris nii lihtne ei ole, mõjutab see usk meidki.

Olen märganud kaht eliitkoolidedega seotud lootust.

Paremad õpetajad

Üheks on see, et eliitkoolis on paremad õpetajad. Häid õpetajaid on kõikides koolides. Ütlen seda mitte seepärast, et nii on ilus, aga seepärast, et nii on. Ka halbu õpetajaid jätkub kõikidesse koolidesse. Jätame kõrvale keerulise küsimuse sellest, kes on hea õpetaja ja räägime hoopis sellest, et õpetajaid ei jätku. Asi tundub minevat kogu aeg hullemaks.

Juba paar aastat ei kao töökuulutused Õpetajate Lehe viimastelt külgedelt ka keset õppeaastat.

Iial ei otsi keegi seal tööd, ikka pakutakse. Varem otsiti noori ja särasilmseid konkureerima, nüüd käib vana kah. Tegelikult on asi nii hull, et inimesed, kes koolis ei tööta, ei usukski, kui rääkima hakkad. Kui vaadata veel, kui palju õpetajaid on juba pensionieas või sinna jõudmas, siis tuleb päris hirm peale, mis edasi saab. Muidugi on sellises olukorras eliitkoolidel kergem õpetajat leida, nii et päris vale see lootus ei ole.

Hea õhkkond

Teiseks loodetakse eliitkoolides leida head õhkkonda. Sellist, milles on hea õppida. Rousseau ütles, et paneme oma lapsed parimate õpetajate juurde, aga tegelikult harivad neid hoopis kaaslased. Natuke liialdatud arvamus, aga ainult natuke.

See, kelle hulgas meie lapsed kasvavad, on ülimalt oluline. Me teame seda ja püüame oma parema äranägemise järgi niisugust keskkonda neile luua. Kas see lootus õigustab end? Jah, suuresti. Kui kokku saavad inimesed, kes on valmis õppima, kes on valmis vaeva nägema, kes inspireerivad, siis õpivadki nad rohkem. Paljud andekad ja usinad jääksid lausa näljapajukile klassides, kus õpetajad, ka väga head õpetajad peavad piirduma lihtsamaga. Kergem on seda märgata matemaatikas, füüsikas, keemias, võõrkeeltes. Mõnes teises aines ei hakka see nii selgesti silma, aga käärid pakutava ja võimete vahel võivad olla seal veelgi suuremad.

Mitte uhkus ega edevus aja lapsi loetud koolidesse, vaid tõsised probleemid Eesti hariduselus. Niikaua kui jääme oma lastele paremaid võimalusi otsivaid peresid narrima tõusikuteks ja uhkustajateks, on raskem muuta seda häbiväärset olukorda, et koolides saab nii ebavõrdset haridust.

Igor Kaasik

Igor Kaasik

Igor Kaasik on eesti keele ja kirjanduse õpetaja varsti juba 40 aastat. Alates 2016. aastast on tal ka õigus õpetada matemaatikat põhikoolis. Kooli kõrvalt on ta 24 aastat tegev ettevõtluses raamatute kirjastajana. Kord kuus kirjutab ta Edasile koolielust nii nagu see klassi eest välja paistab. Loe artikleid (10)