Tuhandetes Eesti peredes on praegu ärevad päevad: kohe-kohe selgub, mis koolides nende üheksandat klassi lõpetavad lapsed saavad jätkata. Suurem osa pürib gümnaasiumidesse, neist suur osa vaid mõnda kooli, mida rahvasuus nimetatakse eliitkoolideks. Nii neid koole nimetada ei ole ehk päris õige, mõned eufemismid ongi kasutusel, näiteks õppimiskallakuga koolid ja kesklinnakoolid, aga need võivad olla sama eksitavad. Jäägu siis praegu eliitkoolid.

Eliitkoolidega seonduv on nii mahukas ja keeruline probleemistik, et käesolev veerg suudab vaevalt kratsida selle pinda, mitte enamat.

Tüli eliitkoolide ümber lahvatab tavaliselt sügisel, kui avaldatakse edetabelid, kus koolid seatakse ritta edukuse järgi riigieksamitel. Mida see statistika tegelikult näitab ja mis valemi järgi koole ritta seada oleks õige, on omaette teema, aga neil on koolivalikute tegemisel suur mõju. 

Igor Kaasik

Igor Kaasik on eesti keele ja kirjanduse õpetaja varsti juba 40 aastat. Alates 2016. aastast on tal ka õigus õpetada matemaatikat põhikoolis. Kooli kõrvalt on ta 24 aastat tegev ettevõtluses raamatute kirjastajana. Kord kuus kirjutab ta Edasile koolielust nii nagu see klassi eest välja paistab. Loe artikleid (22)