Nad õpivad 2-aastaselt lugema, Bachi mängima 4-aastaselt, lahendavad probleemideta matemaatikaülesandeid 6-aastaselt ja kaheksandaks eluaastaks räägivad vabalt võõrkeeli. Nende klassikaaslased on kadedusest rohelised, vanemad aga rõõmustavad loteriivõidu üle. Kuid nagu on öelnud T. S. Eliot, siis nende karjäär ei lõpe mitte suure paugu, vaid sisinaga.
Mõelgem andekatele keskkooliõpilastele mõeldud prestiižse auhinna peale, mida üks Ameerika president on nimetanud teaduse Super Bowliks – Westinghouse Science Talent Search. Alates selle loomisest 1942. aastal kuni 1994. aastani, on selle konkursi finaali jõudnud üle 2000 varaküpse teismelise. Vaid protsent neist jõudis lõpuks National Academy of Sciences liikmeks ning vaid kaheksa on võitnud Nobeli preemia. Iga Lisa Randalli kohta, kes tõi revolutsiooni teoreetilisse füüsikasse, on seal mitu tosinat, kes ei kasuta oma potentsiaali piisavalt.