Täna viiekümneselt tajun üha enam, et uue lehe keeramine oli üks mu elutervemaid otsuseid eales.
Kirjutan seda jätkulugu oma 50. sünnipäeval, täpselt viis aastat pärast seda, kui sai Edasis räägitud oma vabakutseliseks hakkamisest esimest korda. Olin siis värskelt müünud oma osaluse digiagentuuris ja korraga nii elevil kui ka pisut ärevil. Iga suurem elumuutus on ju alati nende tunnetega seotud, vajades tavalisest rohkem otsustusjulgust. Seda viimast me endas tihti ei leia ning oleme selle puudumisel justkui vangis.