Kääritatud joogid on mulle alati meeldinud, eriti vein. Alkoholivabadega olen veel sõbrunemas. Kombucha’ga katsetamine tõi esile minus kadumaläinud veinimeistri anded. Ka kokanduspisik tuleb kasuks. Tekkis hasart uute maitsetega eksperimenteerida.

Küllap nii mõnelegi meist tuleb silme ette lapsepõlves vanaema köögilaual seisnud marliga kaetud kolmeliitrine purk, mille sees hõljus vastiku välimusega ehmatavalt limane ollus. Tõeline lapsepõlvetrauma, vähemalt minul küll. Tänu sellele kogemusele läks mul ikka tükk aega, enne kui käsi tõusis eestimaiste kombucha-tootjate Mjuki ja Säsi pudelite järele haarama. Kevadlaadalt leidsime aga kodutootja, kes lisas kombucha’le põnevaid eksootilisi maitseid. Nii küpseski meil tütrega idee ise tervisejoogi maitsekatsetused ette võtta.

Mis loom see kombucha on?

Kombucha ehk teeseenejook on enamikule täitsa tundmatu. Arvatakse, et esimene teeseenejook pruuliti Hiinas enam kui 2000 aastat tagasi. Kombucha’t nimetatakse ka ekslikult vesikeefiriks. Vesikeefir on tegelikult samasugune pärmikultuur nagu piimne keefir, aga piima asemel kasutatakse lähteainena kas mahla või maitsevett. Pärmiseenest pruulitud kombucha’t kutsutakse ka teeseene kaljaks. Sõna kombucha pärineb Aasiast. Kombu oli Korea arst, kes toetas joogiga keisri tervist. Teine pool sõnast – cha – tähendab teed.

Kadri Kroon

Kadri Kroon on paadunud foodie, andunud veinifänn ja tulihingeline reisihull, kellele meeldib kogeda ehedaid hetki puhtast uudishimust elu ja maailma vastu. Tema soovituste järgi suurlinnades seigeldes on reisielamus garanteeritud. Kadri on Edasi toidu-, veini- ja reisirubriigi toimetaja. Loe artikleid (88)