Peamised kiiret hinnatõusu põhjustavad tegurid on muutumas nii euroalal kui ka Eestis. Küll aga ei näita vaibumise märke püsivama iseloomuga osa hinnatõusust ehk alusinflatsioon. Seega pole intresside tõusust veebruaris ja märtsis pääsu. Kuna pangad on Eestis viimastel aastatel olnud laene andes vajalikul määral konservatiivsed, ei ole põhjust väga muretseda, et inimesed intressimäära tõustes laenumaksetega hätta jääksid. Määravam on siin kindlasti töökoha ja püsiva sissetuleku säilimine.

Euroala majandusnäitajaid vaadates on viimastel nädalatel üle pika aja olnud ülekaalus positiivsed uudised: hinnatõus aeglustus jaanuaris oodatust rohkem (detsembri 9,2%-lt jaanuaris 8,5%-ni) ning ka eelmise aasta viimase kvartali majanduskasv oli erinevalt kardetust plussmärgiga.

Heade majandusuudiste taga on eelkõige odavnenud energiahinnad, mis toetavad nii ettevõtjaid kui ka tarbijaid ning aitavad samuti üldist hinnatõusu aeglustada. Eriti järsult on tänu tavapärasest soojemale talvele kukkunud gaasi hind, mis oli kaks korda kallim alles kuus nädalat tagasi, mil Euroopa Keskpanga nõukogu viimati kogunes. Seda tajuvad ka Eesti tarbijad – Eesti Gaas teatas alles mõne päeva eest, et langetab gaasi hinda veebruarist poole võrra. Kuigi energiahindade prognoosimine on viimasel ajal olnud eriti tänamatu ülesanne, võib siiski pidada tõenäoliseks, et need kujunevad madalamaks, kui veel mõne kuu eest toormeturgudel eeldati. Toormeturgude ootused olid samuti oluliseks sisendiks, kui Euroopa Keskpank ja ka Eesti Pank koostasid eelmise aasta lõpus oma majandusprognoose.

Madis Müller

Madis Müller on Eesti Panga president ja Euroopa Keskpanga nõukogu liige. Loe artikleid (2)