Peamised kiiret hinnatõusu põhjustavad tegurid on muutumas nii euroalal kui ka Eestis. Küll aga ei näita vaibumise märke püsivama iseloomuga osa hinnatõusust ehk alusinflatsioon. Seega pole intresside tõusust veebruaris ja märtsis pääsu. Kuna pangad on Eestis viimastel aastatel olnud laene andes vajalikul määral konservatiivsed, ei ole põhjust väga muretseda, et inimesed intressimäära tõustes laenumaksetega hätta jääksid. Määravam on siin kindlasti töökoha ja püsiva sissetuleku säilimine.
Euroala majandusnäitajaid vaadates on viimastel nädalatel üle pika aja olnud ülekaalus positiivsed uudised: hinnatõus aeglustus jaanuaris oodatust rohkem (detsembri 9,2%-lt jaanuaris 8,5%-ni) ning ka eelmise aasta viimase kvartali majanduskasv oli erinevalt kardetust plussmärgiga.
Madis Müller
Madis Müller on Eesti Panga president ja Euroopa Keskpanga nõukogu liige. Loe artikleid (2)
Loe edasi
- Andres Viisemann: mis siis, kui inflatsioon ei olegi ajutine?
Kuust kuusse on muutunud tarbijahinnaindeksi kasv aina tempokamaks. Kui see järgmise 12 kuu jooksul ei…
- Viljar Arakas. Hinnatõusu anatoomia
Inflatsioon on kohal ega mõtlegi lahkuda. Mida teadlikumad on inimesed inflatsiooni tekkemehhanismidest, seda vähem nad…
- Indrek Neivelt: kuidas taltsutada inflatsiooni. Milline on kestlik majandusmudel?
Me saame oma inflatsiooni alla, kui muudame elektrituru hinnastamisreegleid või viime osa energiamahukast tootmisest siit…
- Tarvo Vaarmets: investeerimisdilemma - kas karta turgu või inflatsiooni?
Euroopas käib sõda, intressimäärad tõusevad, ablas inflatsiooniuss järab isukalt kontol lebavat raha, investeerimisvarade hinnad on…
- Vestlussaade “Edasi koos sõpradega” – Peeter Koppel, Aivar Sõerd, Raivo Vare: elu pärast pandeemiat ja rahatrükki
Millised on pandeemiaga võitlemise käigus ja samal ajal rahatrükiga uputamise järel prognoositavad arengud maailma majanduses-rahanduses…