Muutuv tegelikkus seab konservatismi ette universaalse dilemma: kohaneda või surra.
Poliitideoloogiad – rohelised, sotsialism, kommunism, liberalism, anarhism, feminism, mis iganes – relvastavad end mingite ideede, väärtuste ja printsiipidega (loodus, inimene, võrdsus, turg, vabadus, naine, mis iganes [1]), mida järgida ning ülejäänutest kõrgemale seada. Võrreldes eelmainitutega, torkab esmalt silma, et konservatism polegi ideoloogia – kuna status quo säilitamine ja soov, et miski ei muutuks, pole mitte ideoloogia, vaid inerts.
