Kuidas valmistuda talveks, millega meid hirmutatakse, kirjutab Kaja Kann. Kui juhtumisi ei ole raha, elektrit ega lahedat valikut poes, aga aega ometi on.
Panin täna küüslaugud maha. Panin, sest paanika tuli peale. Panin, sest mine tea, mis tulla võib. Milleski ei saa kindel olla. Õde küll ütles, et vara, et ei tohi, ütles, et ilmad on veel pikalt soojad ja nii hakkavad küüslaugud juba sügisel kasvama. Aga kust mina seda tean. Võib-olla ei ole homme enam panijat. Üldine meediafoon on hirmutav. Sellega, et kõik hirmus kallis on ja veel kallimaks läheb, hakkan vaikselt harjuma. Mis saab aga siis, kui mitte midagi enam ei ole? Ei ole elektrit, ei ole vett, ei ole toitu. Kui mind ei ole, siis see on ok. Siis ei pea ka muretsema. Aga just siis, kui mina olen, peab tegutsema. Kui ma järgmisel sügisel ka olen, siis saan küüslaugusaagi. Kas hea või halva, aga midagi kindlasti saan. Igaks juhuks panin natuke rohkem kui eelmisel aastal.