Kuidas valmistuda talveks, millega meid hirmutatakse, kirjutab Kaja Kann. Kui juhtumisi ei ole raha, elektrit ega lahedat valikut poes, aga aega ometi on.

Panin täna küüslaugud maha. Panin, sest paanika tuli peale. Panin, sest mine tea, mis tulla võib. Milleski ei saa kindel olla. Õde küll ütles, et vara, et ei tohi, ütles, et ilmad on veel pikalt soojad ja nii hakkavad küüslaugud juba sügisel kasvama. Aga kust mina seda tean. Võib-olla ei ole homme enam panijat. Üldine meediafoon on hirmutav. Sellega, et kõik hirmus kallis on ja veel kallimaks läheb, hakkan vaikselt harjuma. Mis saab aga siis, kui mitte midagi enam ei ole? Ei ole elektrit, ei ole vett, ei ole toitu. Kui mind ei ole, siis see on ok. Siis ei pea ka muretsema. Aga just siis, kui mina olen, peab tegutsema. Kui ma järgmisel sügisel ka olen, siis saan küüslaugusaagi. Kas hea või halva, aga midagi kindlasti saan. Igaks juhuks panin natuke rohkem kui eelmisel aastal.

Veel enne järgmist sügist tuleb aga pikk talv, sellepärast täidan sel aastal keldrit erilise innuga. Porgand, peet, kapsas ja kartul on salves. Porrud on veel põllul. Need kannatavad külma. No eks porgand oleks ka veel võinud olla, aga kiire on. Paanika on. Ei tea, mis see saak ikka olema saab, ei tea, kas vesirotid on teinud veidi hävitustööd või ikka rohkem. Õnneks oli kõik ok. Kapsad võtsin üles siis, kui peas hakkas kummitama mure keldri pärast, et äkki ei mahu, äkki ei jagu riiuleid ja siis tuleb neid kuidagi juurde tekitada. Õnneks mahtus. Täpselt mahtus.

Kaja Kann

Kaja Kann on kaasaegse tantsu koreograaf, tantsija ja treener, ZUGA ühendatud tantsijate ning OMAtsirkuse üks asutajaid. Tegutseb üha enam ka kultuuriajakirjanikuna ja kirjanikuna. Tema teine raamat "Tänavatüdruk" (2020) pälvis Tallinna Ülikooli kirjanduspreemiate jagamisel eripreemia. Loe artikleid (44)