Vaatame lähemalt, millised sündmused Türgis kõnelevad Erdoğani kasuks, ja arutame, kuidas Venemaa sõda Ukrainas aitab Erdoğanil võimule jääda.
Istanbulis, Balati linnaosas, ei saa kuidagi jätta märkamata, kui valusalt hüperinflatsioon Türgis vaesemaid inimesi puudutab. Paari päeva eest puhkes sõnelus odavketi Šok noore kassiiri ja vanema meesterahva vahel, kes süüdistas müüjat 3 liiri (umbes 16 eurosendi) tagasi andmata jätmises. Rusikatega vehkimisest õnneks asi kaugemale ei läinud. Mu naabrinaised käivad nüüd turul õhtuti, et lettidelt puu- ja juurvilja osta nii-öelda õhtuse allahindlusega. Siis on kaupmeestel rutt taga, et kergesti riknevast kaubast lahti saada. Pikka sappa võtma ahvatleb isegi tomatikilo allahindlus 1 liiri võrra. Kohalik lihunik räägib, et liha on tõusnud luksuskauba staatusse ja pered ostavad hakkliha paarisaja grammi kaupa. Lambakooti jm kallimat liha ta enam hulgi sisse ei osta – ostujõud on tublisti langenud. Taksojuhid keelduvad taksomeetrit sisse lülitamast ning küsivad sama otsa eest kolmekordset hinda. Opositsioon õhutab rahulolematust ning pärast elektri- ja gaasihindade järjekordset mitmekümne protsendini küündivat tõusu kutsub üles neid mitte tasuma. Hindade tõusule ei jõua palgad kuidagi järele. Opositsioonilised telekanalid, nii vähe kui neid on, kajavad kaeblemisest ja kirumist.