Kristjan Port: kui lambad otsivad endale juhti, rahuldutakse oinaga

Hinnanguliselt on maailmas 1,176 miljardit lammast. Huvitav, kui palju inimesi on nende hulka loetud?

Lugesin hiljuti USA poliitikastrateegi kommentaari sealse ühiskondliku dialoogi mandumise kurjajuurest. Põhjus olevat, et tõeliselt rumalad inimesed nõuavad endale tõeliselt rumalaid juhte. Rumalus olevat sedavõrd tõeline, et saab peaaegu käega katsuda. Taoline etteheide on midagi palju sügavamat kui riigiasjade ajamisel eriarvamuste poolt kujundatud poliitiline refleks tembeldada kõiki lolliks, peale iseenda.

Mitmete märkide järgi peaksime elama inimkonna ajaloo põhjalikemate teadmiste ja parima harituse ajastul. Teadmisi on peetud mitmel moel väärtuslikuks. Lisaks praktilise elu sujuvuse edendamisele oleme teadmuse raugematut hankimist pidanud põhiliseks atribuudiks, millega eristuda ülejäänud loomadest. Miks siis on nii palju lolle nagu lambaid? Hinnanguliselt on maailmas 1,176 miljardit lammast. Huvitav, kui palju inimesi on nende hulka loetud?

Kardetavalt peitub kurja juur sügavamal. Ulmekirjanike pühasse kolmikusse arvatud Isaac Asimov kurvastas juba aastaid enne, kui internet seni piiratud seltskonna päralt olnud maailma olemust kirjeldava teabe valla päästis, et teadus kogub teadmisi kiiremini kui ühiskond tarkust. Uhkustame, et igal inimesel on maailma toimimise kohta teooriad, ja loomadel mitte. Innustus on sedavõrd suur, et teooriate paikapidavuse testimine kaob taamale, oleks segav, seda püütakse vältida või isegi takistada. Tagajärgedeks mitmed suured ususõjad või kasvõi tänapäevane naabrivihkamine.

Kristjan Port

Kristjan Port on spordibioloog ja Tallinna Ülikooli õppejõud. Kord kuus kirjutab ta Edasile kolumni teemal, kuidas lihaste kasutamine teeb rõõmu peale ja vastupidi. Loe artikleid (49)