Anna Talvi on Londonis UCL-is doktorikraadi omandav tehnoloog ja disainer, kes arendab koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga välja astronautide keha 4D kaardistamise metoodikat ja uurib, kuidas parandada kosmose skafandrite ergonoomikat läbi parameetrilise tekstiilide programmeerimise.

Annal on Londoni Kuninglikust Kunstikolledžist magistrikraad disaini erialal, kus ta arendas välja astronautidele mõeldud rõivaid, mis aitavad kohastuda pikaajaliseks elamiseks ja töötamiseks kaaluta olekus. Luu- ja lihastoonuse säilitamiseks mõeldud ülikonna edasi arendamiseks on ta loonud ka Eestisse ettevõtte. Lisaks on tal bakalaureusekraad rõivadisaini tehnoloogias Taanis asuvast VIA University College’ist ning on õppinud Tartu Ülikoolis majandust.

Saates räägitakse ehedamatest mälestusest lapsepõlvest Saaremaal, kuidas Anna jõudis mikrogravitatsiooni uurimisteemani, luu- ja lihastoonuse säilitamiseks mõeldud ülikondade arendusest, kosmoseülikondade minevikust, olevikust ja tulevikust, kuidas aastatepikkune ratsaspordi kogemus on Annat inspireerinud kosmoseülikondade arendamises, disainiprintsiipidest, mida võiks Maal rohkem kasutada, mis on inimese roll kosmoses ja looduses?

Mõtteid vestlusest:

• „Mul on ideaali nivoo või mis on hea disain – ma alati kõrvutan seda loodusega, sest looduses on kogu disain nii funktsioonipõhine, et see on kindlasti mõjutanud minu praegust erialavalikut.“
• „Mu mõtlemisel on kaks üsna kaugel eraldi seisvat poolt – ühest küljest mulle meeldib väga teaduslik lähenemine, analüütiline ja loogiline tuletamine nagu matemaatikas ja füüsikas seaduspära. // Teiselt poolt on mul alati olnud ideid nagu Vändrast saeladu – mul on üsna loov mõtlemine, mulle meeldib ise asju teha, mulle meeldib uusi ideid proovida ja veidraid mõttelõngu oma peas venitada.“
• „Meil Euroopas ei ole sellist astronautide kultuuri – väiksena mina ei teadnud mitte kedagi, kes tahaks astronaudiks saada, aga ameerika tuttavate seas on neid palju. Ma isegi ei mõelnud ühegi kosmosetehnoloogia peale, kuni otsisin magistriõpingute ajal keerulist probleemi, mida oma lõputööks teha. Olin ise välja arendanud lõike, tehnoloogiaid, millele ma ei leidnud Maa peal mingit rakendust ja ma hakkasin otsima, mis on tehnoloogiliselt kõige arenenum rõivaese.“
• „Ma sain aru, et väga suure tõenäosusega ei ela meil 50 aasta pärast väga palju inimesi Kuul või Marsil, aga meil elab väga palju inimesi Maa ja Kuu orbiidil ehk kaaluta olekus. Kaaluta olekus juhtuvad inimese kehaga väga olulised muutused, mis on kohati paralleelsed sellega kui me Maa peal vananeme või oleme voodihaiged.“
• „Alates ratsaspordiga tegelemise algusest ei ole ma aru saanud, kuidas liikuvate inimeste peal on täiesti staatilised rõivad. Ma saan aru, et arhitektuur on staatiline, sest ta on inimese kehast nii kaugel – ta on nagu teo koda. Kui me mõtleme loomade või eksoskelettide peale, siis looduses on väga kaitsvad kestad, mis liiguvad, mis on disainitud ergonoomiliseks ja liikuma liikuva keha peal.“
• „Ma arendan välja tarkvara niimoodi, et me saaksime programmeerida tekstiile, mille sisse me suudame programmeerida mingisuguse käitumise. Põhimõtteliselt me saame kududa terve ülikonna praktiliselt ilma õmblusteta ja me suudame läbi mikro- ja mesostruktuuri programmeerida teatavad käitumised sinna tekstiili struktuuri sisse.“
• „Kui me oleme kosmoses, siis kõik, mis me kaasa võtame tuleb panna uuesti kasutusse, sest iga grammi kosmosesse viimine on nii kallis, et kõik, mis me disainime peab kasutama võimalikult pikalt, seda peab olema võimalik parandada ja see peab olema multifunktsionaalne.“

“Globaalsed eestlased” on taskuhäälingu formaadis audiosari ehk podcast, mille eesmärk on (aastatel 2016–2022) luua mälupilt sajast säravast Eesti inimesest ja sõpradest üle maailma, üksteiselt õppida ning tuua meid teineteisele lähemale. Saatesarja algataja ja saatejuht on Rainer Sternfeld.