Investeerimine pole olnud kunagi nii kättesaadav kui praegu. Võimalusi oma sääste paigutada on rohkem kui hoomata oskaks. Üks viimase aja arenguid investeerimismaailmas on võimalus raha suunata ka ainult loetud aastad tegutsenud iduettevõtetesse. Risk on muidugi vägagi kõrge, sest paljude lend ebaõnnestub, osadel läheb hästi ja vaid üksikud jõuavad kosmosesse.
Oleme harjunud, et börsil kauplevad üldiselt juba võrdlemisi küpsed ettevõtted ehk need, kelle toodet või teenust on kliendid juba pikemat aega ostnud. Nad on kasvuraskustest üle saanud ja sellega investorite jaoks ka riskitaseme oluliselt madalamale viinud. Samas saadab isegi küpsemaid börsiettevõtteid aeg-ajalt ebaedu. Tavaliselt on viimase põhjuseks üldise majanduskeskkonna või konkreetse sektori olukorra halvenemine. Näiteks paiskas koroonaehmatus teiste maailma aktsiaturgudega sarnaselt esialgu ka kogu Tallinna börsi eelmise aasta kevade hakul ligikaudu ühe kuuga umbes 30% allapoole. Seejärel asusid ettevõtete aktsiate hinnad üldiselt küll hooga uuesti üles rühkima, ent teatud sektorites tegutsevad ettevõtted kannatavad siiski veel ka enam kui aasta hiljem (Tallinna börsilt võib näiteks tuua Tallinki).
Erineva kestuse ja sügavusega langusperioode tuleb börsidel ikka ette ja sellega peab investor ka arvestama. Teisalt tasakaalukat, pikaajalise vaatega rahapaigutajat saadab börsidel üldiselt siiski edu, nagu eelmises kirjutises ka välja tõin. Ses samas kirjutises viitasin ka iduettevõtetele kui küpsemate börsiettevõtetega võrreldes veelgi riskantsemale investeerimisvõimalusele. Seega, kui eelnev põgus aktsiahindade sööstkukkumiste kirjeldus ära ei ehmatanud ja riskitaluvus veelgi suurem, on sul lihtsa vaevaga võimalik oma sääste suunata ka väga kõrge riskiga iduettevõtetesse. Mille alusel tasuks iduettevõttesse investeerimist hinnata ja kuidas praktikas neisse investeerida saab? Vaatame teemat lähemalt.
Tarvo Vaarmets
Tarvo Vaarmets omab doktorikraadi rahandusalal, tema investorite käitumist uurivaid teadustöid on avaldatud maailma tippteadusajakirjades ja oma teadustööst on teda kutsutud rääkima ka erinevatesse riikidesse ja maailmajagudesse. Investorina alustas Tarvo aga 2002. aastal täiesti nullist, isegi miinusest, kasutades selleks tudengina saadud sotsiaaltoetuste ja õppelaenu vahendeid. Nii praktilised kogemused kui pühendunud investorite uurimine, aga ka teiste autorite teadustööde tulemustega arvestamine, ehk praktika ja teooria kombineerimine, on tema investeerimisportfelli tänaseks kasvatanud juba piisavalt mahukaks, et oma tegevusi saab ta nüüd meeldivuse alusel valida. Tarvo on Eesti esimese eraisiku rahanduse õpiku "Rahaedu põhimõtted" üks autoritest ja Edasi kolumnist, tema artiklite fookus on rahatarkuse kasvatamisel. Loe artikleid (13)
