Toomas Tuul: kas inimene saaks, tahaks ja võiks elada Marsil?

Foto: Shutterstock.

Kas Marsi koloniseerimise on põhimõtteliselt võimalik, kas inimkond peaks seda üritama ja millised on takistused? Kosmosetehnoloogihuviline Toomas Tuul püüab ilma ühegi keerulise valemita avada teemat ja selgitada, kui põnevil tasuks olla.

Inimkond oli 70ndatel veendunud, et Kuu oli alles algus ja uueks aastatuhandeks on nad astunud juba mitmele teisele maailmale. Ja neil oli täitsa õigus seda arvata! Kennedy lubas 62. aastal ameeriklastele kuud ja veel sama kümnendi lõpus nad selle said. Kui seitsme aastaga suudeti luua infrastruktuur inimeste viimiseks Kuule, siis Marss peaks ju ka tehtav olema. Raketid olid juba olemas, väljaõppinud inimesed samuti. Aga ei järgmised 10 ega ka 50 aastat viinud inimest Marsile. Isegi Kuu peale jõudis lõpuks vaid 12 inimest ühest väikesest pundist. Vaimustus kosmosetuleviku suhtes muutus tasapisi ettevaatlikkuseks ning inimese jäljed Kuul vaid säravaks anomaaliaks keerulises ja kohati masendavas maailmas.

Mis tunne sind valdab, kui näed filme kosmose koloniseerimisest (nt “Marslane”, “Tähtede poole”, “Gravitatsioon”, “2001: Kosmoseodüsseia” jne)? On see imetlus ja ootusärevus vinge tuleviku ees, mis meid otseselt või kaudselt mõjutama hakkab? Või on see tervislik skepsis, mis sellise ulme inimkonna praegusest haardeulatusest selgelt väljapoole jätab? Või naudid filmi nii nagu ta on, vaevamata ennast küsimusega, kui reaalne see tegelikult on? Vaatame, ilma ühegi keerulise valemita, kui põnevil tasuks olla.