Tulevikku väärib karta, kuna seal kohtume surmaga. Ees ootavad kõik õnnetused, kurvad sündmused, valu, solvumised ja vihahood. Seda tulevikku me ei taha. Tahame õnnelikku, eneseteostuse, meeldivate üllatustega, inimsuheterikast, turvalist ja hea tervisega tulevikku. Kas saame valida? Näiteks riske vähendades ja hüvesid võimendades?
Optimistlik ja loogiline idee. Tagasi vaadates oleme kohtunud hea ja halvaga. Head paistab bilansis just nii palju rohkem, et olla elujaatav. Maailmaga suheldes jääb mulje trepist. Valida tuleb, kas astuda alla või üles, halva ja hea suunas. Valida polegi. Eeldame kõigilt õigeid samme. Eeldusel, et kõik omavad ühiseid vajadusi ning väärtusi ja teavad samu asju. Aga see, ilmselt kõik teavad, ei ole tõsi.
Õige ja vale treppi pole olemas. Kahe valiku jaoks on maailm vastuoluline ja lootusetu. Tõde vaatab otsa, osutades elule rutaka rõõmu otsiva episoodina kahe haiglasse jääva nutu vahel. Taani füüsik Niels Bohr valgustas maailma tähelepanekuga, et õige väite vastand on vale väide. Sügava tõe vastand on enamasti teine sügav tõde.
