Helistaja oli väga kuri, nördinud ja sõnakas. Tubli veerand tundi kõneles ta telefonis sellest, kuidas kirik tuleb poliitikast lahus hoida ning sakraalset ruumi ei tohiks reostada. Tema, enda sõnul kristlane, tundis end solvatuna ning lubas asja edasi kaevata.
Helistajaks oli inimene, kes oli külastanud meie kirikut, suvel teelistele avatuna seisvat Risti pühakoda. Tema suure pahameele kutsus esile meie altarit kattev Ukraina lipp. Laotasime lipu sinna sõja alguspäevil. Kirikuaastas oli siis Kristuse kannatusaeg ehk paastuaeg, kui tavapäraseks liturgiliseks värviks on violetne. Sini-kollane kõnetas tänavu paraku eriliselt.