Psühholoogi ja koolitaja Veiko Valkiaineni juhtimisalase podcast’i seekordseks vestluskaaslaseks on Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi õppejõud ja sotsiaalse innovatsiooni teadur Dagmar Narusson, kellega räägitakse pikemalt avatud dialoogi meetodist, mille praktik ja entusiast Dagmar ise on. Lisaks põrgatatakse omavahel mõtteid, kuidas avatud dialoogi filosoofiat ja praktikat laiemalt organisatsioonide ning meeskondade kontekstis rakendada.
“Dagmariga viis mind elu kokku eelmisel aastal, kui õppisin ühel tema kogukondade juhtimist käsitleval kursusel. Sain juba siis aru, et ma tahan kindlasti temaga koos kunagi podcast‘i teha. Minu jaoks olid erinevad kogukondade juhtimiseks ja arendamiseks rakendatavad meetodid põnevad ka organisatsioonide juhtimise vaatenurgast,” selgitab Veiko seekordse saate tagamaid.
Mõtteid vestlusest:
- Kui inimesi valitakse meeskonda, siis seda tehakse üldjuhul ekspertsuse alusel. Aga ekspertsus ei taga, et see meeskond päriselt ühe eesmärgi nimel koos tööle hakkab. Et nii juhtuks, on vaja koostöökäitumist. Selleks omakorda on aga vaja teha oma peas otsus – jah, ma otsustan olla siin meeskonnas koostöö tegija. See tähendab, et ma ei istu lihtsalt tagareas selg vastu seljatuge, vaid olen olemas ja suudan valida need tegevused ja rollid oma käitumises, mis toetavad koostööd.
- Koostöisele käitumisele on omased 2 asja: 1) eestvedamisoskus – see ei tähenda juhtimisoskust, vaid seda, et mul on julgus ja tahe käia välja idee; 2) aga sellest ka ainult ei piisa, tähtis on oma idee teistele edasi anda, et nad seda mõistaksid ja suudaksid sealt enda jaoks leida positiivse mõtte, ning et ma suudaks selle tegevuse lõpuni viia. See tähendab, et ma ei pillu lihtsalt ideid, vaid selgitan ja avan ideed, et teised tõesti seda mõistaksid. See kõik viib selleni, et ma ise teen samme asja juhtumiseks ja ka teised hakkavad sama tegema.
- Avatud dialoogis oodatakse ja soodustatakse polüfooniat. See tähendab, et luuakse keskkond, kus erinevad seisukohad asetatakse üksteise kõrvale ning kujuneb dialoogiline ruum, kus ühe teema või nähtuse kohta saab kõrvuti eksisteerida palju erinevaid mõtteid, vaateid, kogemusi. Kui me nüüd laseme sellel polüfoonial kujuneda ühes ruumis, siis see tähendab seda, et põrkub väga palju erinevaid hääli, väga palju erinevaid kogemusi, väga palju erinevaid arvamusi. Tavaolukorras võiks arvamuste paljususe tagajärjeks olla see, et hakatakse omavahel võistlema ning seda päris ühte ja õiget tõde välja selgitama. Aga avatud dialoogis seda ei ole, ja selle järele ei ole ka vajadust.
- Avatud dialoogis luuakse keskkond, kus on võimalik ükshaaval kõik erinevad vaated välja öelda, sest teatakse, et üks mõte asetatakse samaväärsena teise kõrvale. Jääb kõlama palju erinevaid vaateid, millest ükski ei ole teisest n-ö üle. See tingib ka selle, et dialoogilises mõtteruumis on turvaline olla vaadetega, millega näiteks mõni teine ruumis ei nõustu. Samal ajal ei ole kellelgi sundust oma vaateid muuta. Küll aga suureneb seeläbi üksteisemõistmine ja tolerantsus. Ning mis veelgi võimsam – avatud dialoogi käigus hakkavad inimesed ka iseennast paremini mõistma.