Annika Laats: julgustus

Julgustada saab kohalolu, hoolimise ja soojusega. Julgustada saab väga konkreetsete tegude ning eestkõnelemisega. Foto: Shutterstock

Raadios öeldi hiljaaegu, et lootus ei ole hea strateeg. Tõsi, oleks narr kerglase põrsakese kombel aasal ringi keksida lootuses, et talve ei tule ning kuri hunt kooleb maha. Aga ühelgi strateegial – ka kõige arukama põrsakese tööl ja vaeval – pole mõtet, kui seda ei kanna lootus.

Tegelikult oleks nii tore, kui saaks ka edaspidi muretu põrsake olla. Keksiks heauskselt praegugi, selle asemel et varuda vett ja makarone, küünlaid ja patareisid ning arutleda, millisesse keldrisse võiks varjule minna. Ometi on hädavajalikud nii need varud kui ka arutelud. Ent paratamatult hakkab kõhe. Kuidas valmistuda kõige hullemateks aegadeks ning loota sealjuures ometi parimat? Kust leida elamise julgust nii, et seda jaguks endale ning jääks jagamiseks üle ka oma lähedastele?

Uues Testamendis on julgusest ja julgustamisest räägitud lausa hämmastavalt palju. Mõnes Pauluse kirjas kordub see sõna paari salmi jooksul oma kümme korda. Emakeeleõpetaja teinuks Paulusele sõnakorduste pärast märkuse (vt nt 2.Kor 1:3–7).

Annika Laats

Annika Laats on kirikuõpetaja ja Tallinna lastehaigla hingehoidja. Kord kuus ilmuvate "pühabajutluste" vahendusel saab Edasi lugeja osa Risti kiriku võlvide all kõlavast humaansest sõnumist. Annika usub, et kui kasvõi osagi neis jutlustes öeldust on tõde, siis on see kõige tähtsam, mida inimesel elus üldse teada tasub. Loe artikleid (55)