Eesti saatkonna ja kultuuriministeeriumi algatusel toimus Londoni Kings Place’i kontserdisaalis hiljuti Eesti muusikale pühendatud nädalavahetus “Sounds of Estonia”. Viimasest säärasest on möödas üle kümne aasta ning saatkonna inimestelt uurides selgus, et selletaolise ettevõtmise korraldusaeg on suurusjärgus kolm aastat. Need numbrid annavad pisikest aimu, milliste mõõtmetega väikeriigi kultuuri eksportimisel rinda tuleb pista.
“Kirjad Londonist” on kolumn, kus Marian Võsumets kirjutab kultuurilistest ja poliitilistest iseärasustest Briti ühiskonnas. Alates septembrist 2021 õpib ta Londoni Filmiakadeemia magistrantuuris ning on Kanal 2 ja Kuku Raadio korrespondent.
Reedeõhtu algas saatkonna vastuvõtuga Kings Place’i kanaliäärses saalis, kauni vaatega Londoni panoraamile ja hõrkude eestimaiste suupistetega. Isegi džinn oli Eesti oma! Saalis ringi vaadates Tõnu Kaljustet ja Mari Kalkunit kohates põrkusin taas juba tuttava kognitiivse dissonantsiga: kus ma ikkagi olen ja mis päriselt toimub? Võib-olla on see uustulnuka fenomeni pohmell – olen Londonis elanud ju kõigest pool aastat –, ent mälupilt proovib mind veenda, et tegemist on presidendi vastuvõtuga Estonia kontserdisaalis või mõne EAS-i üritusega Nordea kontserdimajas. Seinte ekraanidel jooksvad Visit Estonia videoklipid näitavad külalistele meie metsi ja rabasid, jõgesid, järvi, saunasid ning Tallinna vanalinna. Vaatad teisele poole – Londoni panoraam. Vaatad uuesti tagasi – kartulikoore sees serveeritud kilu. Pöörad pead – Briti lippudega paadid kanali ääres. Kui ma akende suunas ei vaataks, ei veenaks mind miski, et ma pole Tallinnas. Peadpööritav kogemus oleks vähe öelda!
