Peeter Koppel: valed võivad viia piiritute kuludeni

Peeter Koppel. Illustratsioon: Toon Vugts

Teate, millest oleks praegu korralikult kasu? Sellest, kui lääs asuks moraalse üleoleku taatamiseks taas teadlikult, süstemaatiliselt ja konkreetselt tõtt rääkima. Nii poliitikas kui majanduses. Mingil hetkel läks see oskus kaotsi ning kõik olid suured-suured relativistid äkki. Well, guess what? “Selgus”, et objektiivne tõde on ikkagi olemas. “Selgus”, et on küll mustvalged olukorrad. Meidžör sürprais, eks?

Ühel ilusal päeval mitmed head aastad tagasi vaatasin ma telekast uudiseid – nagu ma alati vaatan. Uudistes esines keegi tähtis ja rääkis midagi – ka tähtsat. Selleks ajaks võimaldas minu professionaalne majandusalane kompetents sada protsenti kindel olla, et see isik valetas. Veelgi enam – mul olid kõik põhjused arvata, et see isik (tähtis!) teadis ise samuti väga hästi, et ta valetas. Ja ei – tegu ei olnud kellegi sellisega, kelle päritolu või positsiooni puhul eeldadki automaatselt, et sealt ei saagi muud tulla. Vastupidi! Õige pea pärast seda hakati rääkima tõejärgsest ajastust. Jõukuse loomise masina jooksutab selline lähenemine aga lootusetult kinni.

Finantsturgudega seotud inimesena, kes ainuüksi ameti tõttu näeb maailma binaarselt ning kelle jaoks on sageli tõde ja vale valusalt rahaliselt mõõdetavad, hakkas mind huvitama, et kuidas nii saab – kuhu tõde kadus? Kuidas on võimalik, et kristlusel ja valgustusajastu ideedel põhinevas lääne kultuuriruumis oli tekkinud olukord, et objektiivsus – püüd tõe või vähemalt parima võimaliku tõe poole – oli muutunud vanamoodsaks ja taunitavaks? Selge oli see, et tõejärgne ajastu ei alanud siis, kui sellest toona rääkima hakati.

Peeter Koppel

Peeter Koppel on SEB privaatpanganduse strateeg, varahaldur ja kolumnist, kes kommenteerib sageli Eesti meedias majandusteemasid, eriti finantsturgude käitumist ja seda mõjutavaid tegureid. Loe artikleid (67)