On kosutav teada ja näha, et praegu nii segipööratud inimeste maailmast ei lase loodus end suuremat häirida. Päike teeb iga päevaga kõrgema kaare, õues kikitavad esimesel sulalaigul lumikellukeste pungad ja lähedases tammesalus käib hallpea-rähnide pulmamäng.
Juba veebruari lõpu sulapäevadel hakkas sealtpoolt kostma rähnipaari mahedaid vileridu. See oli märgiks, et nemad on teineteist leidnud ning fotograafil aeg varjetelk üles seada. Selle ette kuivanud okste külge veel ahvatiseks mõni pekitükk ning pildijaht võis alata.
Rähnid ei petnud lootusi. Varajastel hommikutel, mil linnud kõige aktiivsemad, võis tunnikaupa jälgida, kuidas üksteist puult puule taga aeti, nii et kooretükid krabinal lendasid. Sealsamas jäid linnud vaikselt oksale istuma ning vaatasid truult teineteisele silma. Kui tühi kõht end meelde tuletas, ei põlatud ka piltniku toodud kostitust. Pisut puhkust ning trall läks jälle lahti.
Pulmamängude aeg saab peagi ümber, ees ootavad tõsisemad toimingud. Tuleb leida sobiv koht pesaõõne jaoks, see tüvesse raiuda, munadest pojad üles kasvatada. Ent maalgi muutub loodus üha “heakorrastatumaks” ja vanu puid jääb järjest vähemaks. Kas see armunud paar leiab endale pesapaiga?
Arne Kiin on tunnustatud Eesti fotograaf ja fotograafia õpetaja, kes 2019. a. pälvis presidendilt ka Valgetähe teenetemärgi. Suuremat valikut tema linnufotodest näeb siit. Arne Kiini lindude aastaringi tutvustavas fotoseerias on varem Edasis ilmunud: