Iga aasta augustis-septembris seisab üks mu varjetelkidest aias marjapõõsaste kõrval. Kui sõstrad küpseks saavad, ilmuvad neist matti võtma ka need, kes muul ajal taimetoidust lugu ei pea. Marjaga noka vahel olen siis jäädvustanud ööbiku, mustpea-põõsalinnu, väiketika… Ka punarinna.
Punarind peab mu metsatukas korrakaitsja ametit. Kui kuuri tagant kurja tiksutamist kostma hakkab, on ikka midagi lahti. Kas kass metsa luusima läinud, harakapere kohale lennanud või nastik ennast päikesepaistel mättale kerra tõmmanud. Ei pääse peremeeski peapesust, kui poegadega pesale liiga lähedale juhtub sattuma.
Suurem osa suvistest sulissõpradest on septembriga läinud, punarinna tsikitamist võib aga veel raaguvas metsaski kuulda. Harva jääb mõni siia külma ja lund trotsima. Kus talved pehmemad, nagu näiteks Inglismaal, püsib ta aasta ringi paigal. Ongi, muide, inglaste rahvuslind.
Arne Kiin on tunnustatud Eesti fotograaf ja fotograafia õpetaja, kes 2019. a. pälvis presidendilt ka Valgetähe teenetemärgi. Suuremat valikut tema linnufotodest näeb siit. Arne Kiini lindude aastaringi tutvustavas fotoseerias on varem Edasis ilmunud:
- Hulgulinnud talvikesed
- Hallrästa amps
- Suure nokaga lind
- Kuldnokk, kevade kvintessents
- Rähnipapa väljalend
- Siristaja
- Suitsupääsuke, rahvuslind