Fotolugu: rähnipapa väljalend

Suur-kirjurähn. Foto: Arne Kiin.

Jätan ütlemata, keda või mida ma Väike-Emajõe äärest tegelikult otsisin. Leidmata see igatahes jäi. Lohutuseks aga juhtis see, kes meie samme seab, mind suur-kirjurähni pesa juurde. Pesa asus pildistamiseks harvanähtavalt soodsas paigas, pesapuu kõrvalt tõusis kaldajärsak peaaegu lennuaugu kõrgusele. Telk sinna ja tööle!

Linnud on üldiselt väga hoolitsevad vanemad, kirjurähnid polnud erandiks. Mõlemad aina voorisid koduks valitud haavapuu vahet, küll poegadele toitu tuues, küll pesaõõnt puhastades. Tavaportreed rähnipaarist said kähku võetud – mis edasi? Pisukese arupidamise järel seadsin valgustusaja neljatuhandikule sekundile, jäädvustamaks hetke, mil lind pesalt lahkub. Kaamera töötas seeriavõttel, kakskümmend kaadrit sekundis. Kui nägin rähni pesasuule ilmumas, vajutasin päästikule.

Loomulikult andis niisugune “kuulipildujatuli” tulemuseks suure hulga praakkaadreid, mille seast jäi siiski sõelale kümmekond kasutuskõlblikku. Hämmastaval kombel oli pea kõigile neist jäädvustunud isalind (soo reedab ta punane kuklalaik). Oli siis tema pesa puhastamisel usinam või lihtsalt juhtus nõnda?

Arne Kiin on tunnustatud Eesti fotograaf ja fotograafia õpetaja, kes 2019. a. pälvis presidendilt ka Valgetähe teenetemärgi. Suuremat valikut tema linnufotodest näeb siit. Arne Kiini lindude aastaringi tutvustavas fotoseerias on varem Edasis ilmunud: