Oma raamidest välja tulla on tegelikult väga rikastav kogemus.
Viimase paari kuu jooksul olen mitmed ööd veetnud lageda taeva all. Hulkunud mööda Lahemaa ranniku ääri, avastanud Soomaa üksildasi rabasaari ja kõndinud mööda kunagist taliteed üle Avaste soo Soontagana maalinna. Kui otsida nende käikude ühisnimetajat, on selleks eeskätt kümmekond miinuskraadi, mis mind oma väikeses telgis unne suigutasid. See polnud juhus, vaid kinnisidee – mida külmem on, seda suurema hurraaga pakin oma asjad ja lähen metsa või rappa ööbima.