Parasvöötmes elamine on minu jaoks suur privileeg. Meeleseisundite muutused läbi nelja aastaaja on kui vaimne praktika, mida ekvaatoril elavad rahvad ette ei kujuta. Ent aastaaegade vaheldumisest üksi ei piisa – nende tõeliseks tajumiseks vajame ka sobivat keskkonda. Peab olema piisavalt vaikust ja ürgsust. Kohati isegi kerget aukartust, et tähelepanu oleks teravdatud. Just selles mõttes on raba minu jaoks omamoodi tempel, millel kõik need eeldused olemas.

Kõige erilisemate ja vahetumate kogemuste saamiseks tasub sellesse pühasse kotta astuda üleminekuperioodidel – päikesetõusul või -loojangul. Rõhutan seda eriliselt oma hiljutise taipamise valguses, mil tee viis mind rappa just üheks pilvituks päikeseloojanguks. Kevad kalendri järgi selleks ajaks kestnud juba nädalaid. Nii mõnigi soojem päev oli minult välja meelitanud sisemise tõdemuse – “jah, lõpuks ometi kohal!”

Romet Vaino

Romet Vaino kulgeb viiel meelel läbi nelja aastaaja üle kodumaa maastike. Selline teadlik looduses liikumine pakub suurel hulgal märkamisi nii inimpsüühika kui looduse enda kohta. Tema igakuine kolumn pakubki vahetuid emotsioone ja mõtteid loodusest ning käib ühte sammu loodusliku aastaringiga. Loe artikleid (70)