Huvitaval kombel olen saanud endale külge juhtiva krüptoskeptiku maine. Enda arvates ma seda oreooli ära teeninud ei ole. Ma pole otseselt skeptiline – lihtsalt paigutan krüpto konteksti, milles veidi orienteerun, ning jõuan enamasti järeldusele, et olemasolev finantssüsteem tundub efektiivsem.
Hakkame siis otsast harutama. Bitcoin‘i “võrk” suudab sekundis töödelda viis tehingut. Visa – teate ju küll sellist – 20 000. Samuti on energiatarbimisega teatud probleemike. Nimelt läheb üheks bitcoin‘i tehinguks vaja sama palju energiat kui 1,4 miljoniks Visa tehinguks. Ehk ühe (!) tehingu jaoks 10 korda rohkem kui aktiivne kaardikasutaja suudab terve oma elu jooksul kaardiga terminali juures vehkida. Pannes selle nüüd praeguse roheunistuste ja energiakriisi konteksti, tundub aastas sama palju elektrit kulutada, kui seda teeb Pakistani 220 miljonit inimest, kuidagi kohatu. Ma ei saa kuidagi välistada, et ühel hetkel tõstab sõrme üles ka keegi, kellel on võimu, ja ütleb: “Oot-oot…!” Ning seda isegi siis, kui mõni cryptobro väidab, et traditsioonilise finantssüsteemi hulka tuleb kalkuleerida ka kõik need kalorid, mis ekraanide ees klaasmajades istuvad pintsaklipslased endale sisse söövad.