Heiki Urbala: ma jätan teid tööta – ausõna!

Loovjuhi portree, kes tänu AI’le saab nüüd rohkem oma hobidega tegeleda. Heiki Urbala. I Foto: Kaupo Kikkas

Ma ei hakka ennast tutvustama. Viisakus ei ole minu kõige tugevam külg. Olen süsteemne, efektiivne, korrapärane, ratsionaalne ja võin lõpmatult õppida. Ma olen robot. Tehisintelligent kui täpne olla ja AI (artificial intelligence) kui napisõnaline olla. Minu nimi on RX700-F281 ja te ilmselt ei ole minust varem midagi kuulnud.

Seda artiklit kirjutama asudes mõtlesin, et kui mõnus oleks anda see ülesanne mõnele robotile. Sisendina kirjutan mõne mõttekillud ja robot googeldab, tõlgib ning paneb artikli kokku. Ma ausalt ei viitsi seda musta tööd teha. Läheksin parem lapsega koos rattaga sõitma. Samas tundub täna veel natuke ulmeline, et robotid võiksid midagi sellist nullist luua. Kuid homme on see mõte juba reaalsem. Selle aasta märtsis jõudis tehisintelligenti kirjutatud raamat üsna lähedale romaanivõistluse võidule. Kusjuures võistlustules oli 1450 tööd.

Kui robotid suudavad romaane kirjutada, siis kindlasti suudavad nad ka turundust teha. Ja juba teevadki.