Detsembrit saadab unelevalt kaunis kitarriteekond koos uuekooli soulivokaaliga.
Johannes Laas on andekas kitarrist, keda võib leida lava jagamas ja musitseerimas nii Rita Ray kui Anetiga, ja koosseisus Alfa Collective. Tema viimatine soolo(lĂĽhi)album “Öö” laotab kuulaja ette helikoosluse kui tähistaevas – õrnilusad noodid jutustavad rahulikke lugusid, jõnksatades ĂĽllatuseks nurgataguseks elektritormiks. Kitarr on kogu sellel teekonnal intiimselt enesekindel kangelane. Kõlaliselt ja tundelt harutab EP lahti paralleeli Jon Batiste’i ja Cory Wongi möödunudaastase koostööga “Meditation”. Kaunis.
An-Marlen on noor laulja-laulukirjutaja, kes oma modernse R’n’B mõjutustega, isegi garage‘i elementidega mängivat loomingut iga looga ĂĽha tugevamalt enda näo ja sõnaga kinnistab. Tema Eesti Laulu veerandfinaalis kõlanud “Lõpuks muutub” on värskendav, uuekooli soulivokaali ja veidi 2step‘iga flirtiva produktsiooni mikstuur, mis on mõnusalt – ja heas mõttes – lihtne. Nii kõrvale kui meelele, ning kehaliselt liikuma meelitav. Lugu, mis meenutab varajast noorust ja neid momente saatvaid ennastunustvaid öid suitsuses tantsusaalis. Mõjub võrgutavalt.
An-Marlen Johannes Laasist: “Muusikaliselt on tunda loomulikult vilumust, professionaalsust ning filigraanset kunstnikutunnetust”
“Johannes Laas on mulle silma jäänud mitmest erinevast koosseisust läbi aastate, seda andeka instrumentalistina, ja suur rõõm on näha, et tee on teda viinud ka soololoominguni. Usun, et see on etapp, kuhu jõuavad paljud loomingulised inimesed, kes soovivad väljendada maailma, mis nende sees elab. Kuulates Johannese debĂĽĂĽtalbumit, teda personaalselt tundmata, avas see minu jaoks laeka tema hingemaailma – olen tänulik selle pilguheite eest ning ootan elevusega järgnevat muusikat,” iseloomustab An-Marlen Johannes Laasi.
“Valisin välja loo “Hetk”, kuna see viis mind kõige pikemale muusikalisele rännakule. Jazzmuusikale omaselt on pala ligi 8 minutit pikk, ometi ei haju tähelepanu mujale, vaid pigem viib mõttelisele eksirännakule, mis sarnaneb meditatsiooniga. Mulle väga meeldis, kuidas loos on mängitud vaikusega, mis on oluline osa muusikast, kuid mille me tihti unustame. Mõnikord kannab vaikus rohkem kui tuhat sõna, nii ka selles heliteoses – tal on oma roll, aeg ja koht. Muusika dĂĽnaamilised muutused aitavad hoida loos elu ja liikumist, sĂĽmboliseerides justkui hetkes olemist. Muusikaliselt on tunda loomulikult vilumust, professionaalsust ning filigraanset kunstnikutunnetust, kus kohtuvad mõjud erinevatest muusikaĹľanritest. Minu jaoks kõlab see kui autentne autorilooming ja seda hindan ma alati muusikas kõrgelt. Erki Pärnoja on saanud endale uue konkurendi,” deklareerib An-Marlen.
Johannes Laas An-Marlenist: “An-Marlen lahendab meloodiad maitsekalt”
“An-Marlen on minu jaoks uus avastus, milleni juhatas mind Vice Versa. Kuulata kellegi muusikat, artisti ennast tundmata, loob teatud müstilisuse, mis annab palju interpreteerimisruumi. Siinkohal ei teki küsimustki, et tegu on artistiga, kes on tulnud, et jääda. Tema muusikalised ambitsioonid räägivad enda eest, tehes koostööd nii Eesti kui välismaa produtsentidega ning luues laulutekste eesti ja inglise keeles,” jagab teise artisti suunas mõtteid Johannes Laas.
“Nii nagu An-Marlen ise on iseloomustanud oma muusikas klaveri ja biidi sĂĽmbioosi, illustreerib seda hästi ka tema Eesti Laulu veerandfinaalis osalenud lugu “Lõpuks muutub”. Laul suudab kohe alguses ĂĽllatada, tutvustades oma jõulist biiti ning refrääni, mille meloodia on väga meeldejääv, sarnanedes kohati Haribo reklaammuusikaga, ent harmoonia muudab nootide varjundit ning An-Marlen lahendab meloodiad maitsekalt. Harmooniline struktuur on praktiliselt kogu loo vältel sama, kui bridge välja arvata, ning ei lahene kunagi lõplikult loo helistiku akordi. Antud loo kontekstis toimib see minu meelest väga hästi, kuna esimesel kuulamisel tundus paslik lugu, mida autoga kiirteel olles blast’ida, olles pidevas liikumises. Samamoodi toetab muusika teksti, mille keskmes on suhetest tulenevad kahtlused, vastuste otsimine ja konflikt oma sĂĽdame ning ratsionaalsuse vahel. Tunded, millele pole lihtsat ning universaalset vastust ja lahendust.
Loole sobiks kahtlemata ka unplugged (akustiline kitarr ja vokaal) lahendus, rõhutades intiimsust ning luues teistmoodi kuvandi,” avab Johannes Laas An-Marleni lugu edasiarendusvõimalustega.
Vice Versa on Edasi rubriik, kus artistid kirjeldavad vastastikku teineteise muusikat.
Liisi Voolaid
Liisi Voolaid toimetab igapäevaselt muusika- ja kommunikatsioonivaldkonnas, toetades kodumaiseid artiste, ettevõtmisi, üritusi ja teeb kaastööd meediaväljaannetele. Suure osa oma ajast veedab Liisi ka DJ rollis, mängides mõnusatele inimestele enda lemmikmuusikat, mille ühisnimetajateks on soul, funk, mahe värskus ja maailma tummiseima gruuvi aluseks olev pill – basskitarr. Liisi kirjutab Edasile muusikast ja sellega seotud inimestest, püüdes tuua nende olemust lugejatele lähemale. Ja inspireeruda. Loe artikleid (86)
