Täht Eesti soulitaevas. Rita Ray: “Soul tõmbas mind kohe enda hoovusesse ja sinna ma jäin”

Rita. Ray. Foto: Hannelore Karmel Juurikas.

Rita Ray eelmise aasta lõpus ilmunud ehedaid soulikõlasid kiirgav debüütalbum “Old Love Will Rust” oli oodatud sõõm värsket ja küpset helinektarit, mida pandi tähele nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel muusikaareenil. Eesti Muusika Auhindadel kogus Ray neli nominatsiooni, sh tähtsates Aasta Albumi ja Aasta Naisartisti kategooriates, ning tema muusikat on mängitud muu hulgas ka BBC raadios.

Ray’s on kokku saanud haruldased elemendid: loominguline intelligentsus, toore andekuse ja pühendumuse sümbioosis saavutatud tase ning küps kuvand, mille koosmõjul loodud muusika rikastab oluliselt kohalikku helipilti. Hetkel, mil suured plaanid on ajutisel pausil, võtsime Rita Ray’ga ette elektroonilise vestluse, et rääkida, mis teda soul-muusika juures võlub, loomingulistest väljakutsetest ja sellest, mida tähendab tema jaoks edu.

Sinu teetass on soul. Mis teeb selle muusikasuuna Sinu jaoks teistest eriliseks?

Mulle väga meeldib, kui ausalt ja keerutamata soulmuusika oma sõnumeid edastab. Mulle väga meeldib, kui oskuslikud on lauljad, kes selles žanris eksisteerinud on. 

Ega ma väga täpselt näppu peale ei oska panna, aga ilmselt tahtsin ma ka näha, mis piire mu hääl kombata saab. See on muusikastiil, mis tõmbas mind kohe enda hoovusesse ja sinna ma jäin.

Oled žanri kohta öelnud, et naudid eriti 60ndate souli naiivsust ja armsat lüürikat. Samas oli soul tol ajal ka inimõiguste liikumise helirada ning kandis endas sügavaid sõnumeid nii vaenulikust ebaõiglusest kui ka lootusest parema tuleviku ja muutuste suhtes. Kuidas see pool soulist Sind puudutab?

Njaa… ma arvan, et nii kaua, kui ma pole midagi sellist omal nahal kogenud, pole mul ka õigust sellistest asjadest kirjutada. Kuigi, eks soul oma olemuselt kirjeldab küll üpris palju erinevaid läbielamisi ja muresid. Selles mõttes puudutab see mind väga ning kuulan ja proovin isegi olla empaatilisem inimene. 

Eestis on voolama hakanud aina enam tõeliselt muljetavaldavaid funk’i- ja soulihelisid. Nende žanrite juured on tugevalt afroameerika kultuuris ning traditsiooniliselt neid niivõrd karge Põhjamaaga ei seostada. Mis on Sinu hinnangul see erinevate kultuuride taga peituv ühendav jõud, mis mainitud muusikasse üle kandub?

Kõik vana on mingi aja pärast uus. Eks see käi lainetena ka muusikas. Eesti pole selles osas tegelikult kunagi tahtnud maha jääda lääne levimuusikast. See, mis on popp välismaal, on üldiselt popp ka siin. See seletab lahti praeguse mõminaräpi fenomeni ja loomulikult ka kõik teised lained.

Funk ja soul aga on mulle kui ajatu muusika. See on miskit, mille poole minu süda tuksub.

Eestlane ei ole nii karge miskit, õiges keskkonnas olles naudib ta väga groove-muusikat. Ma usun, et siin asetsebki see ühenduslüli.

Millised souliartistid annavad suuna essentsi kõige paremini edasi ning kellest soovitaksid n-ö võhikul alustada?

Klassika, ikka klassika. Aretha Franklin, Donny Hathaway, Bill Withers on esimesed nimed, mis pähe tulevad.

Milline oli viimane helielamus, mis Sind tõeliselt liigutas ning kuidas?

Neon Fir – “Overthoughts”. Väga ootamatult hästi üllatav kraam otse Eestist.

Kirjutad oma lood ise ning Sinu muusika on isiklik ja hingestatud. Kuidas selle live’is esitamine Sind emotsionaalselt mõjutab? Kuidas peale kontserte n-ö alla tuled ja end maandad?

Kui ma päris aus olen, siis see n-ö allatulek on pärast suuri kontserte raske olnud küll…

Adrenaliin möllab päris pikalt, isegi päev pärast kontserti. Seega ma üldjuhul proovin olla mõistlik ja jätan pärast selliseid ülesastumisi alati järgmise päeva vabaks (kui see on muidugi võimalik). Olen teinud päev pärast pannkooke, looduses jalutanud. Hea meelega jätan mõneks ajaks vaatamata Insta story’d ja muud salvestised kontserdist ja proovin ka üldiselt internetist eemal olla.

Milline on olnud Sinu elus seni suurim loominguline väljakutse ja kuidas sellega toime tulid? Mis on Sinu nipp keeruliste olukordade lahendamiseks, mida ka teistele soovitaksid?

Arranžeeringute tegemine oli üpris keeruline. See on kindlasti teema, mida ma tohutult praktiseerinud pole, aga see pakub väga palju põnevust. “Disco Stu” keelpillide arranžeeringut tehes murdsin ikka päris palju pead… kuidas ja mida kirjutama peaks. Lõpptulemus tuli lihtsam ja lakoonilisem, kui ma alguses arvasin. Kogu protsess õpetas mulle kannatlikkust ja rahu tegemist endaga. Just selles mõttes, et kui kohe midagi head mõttesse ei tule, ei tasu veel alla anda.

Albumi “Old Love Will Rust” kõlapildi eest vastutab lisaks Sinule ja bändile suuresti ka produtsendi rollis olnud Martin Laksberg. Kui vaataksid albumi loomist justkui valemit, siis milliseid elemente sellesse tõid Sina ja milliseid Laksberg? 

Ma arvan, et Martin on heas mõttes “süüdi” selle albumi kõlas. Ütleme nii, et tema pani kõik minu veidrad ideed toimima ning juhtis päris palju albumi üldise soundi osas. Mina vastutasin rohkem partiide eest, kuigi seda tegi tema ka. Raske on tõmmata mingit kindlat joont. Meil sujub koostöö kuidagi veidralt hästi ning sundimatult. Martin on nii multifunktsionaalne kõige paremas mõttes, ta oskab kõike. Kahtlemata üks alahinnatumaid andekaimaid tegijaid siinmail.

Kui palju on Sinus artistina ka muusikaettevõtja soont? Kui palju pühendad ennast teadlikult ka oma karjääri arendamisse ja kui oluliseks seda oma töös pead?

Üsnagi. Selles osas on mul tohutult vedanud mitmel rindel möllava Henrik Ehtega. Temal on seda taipu, vaistu ning agressiivsust, mida selles muusikatööstuse osas vaja on. Proovin sujuvalt nii palju kõrva taha panna, kui vähegi saan. Kindlasti on see oluline. Artisti jaoks lihtsalt veidi väsitav, sest siis kipub see kirjutamine, harjutamine ja muusika mängimine veidi varju jääma. 

Mida ihkaksid Eesti muusikamaastikul rohkem kuulda?

Kvaliteeti ja oskuslikke pillimehi-naisi, pean siin silmas ka vokaliste, sest hääl on ka instrument.

Muusikatööstuses hinnatakse tihti hoolikalt kureeritud pakendit enam kui loomingulist ja professionaalset sisu. Kuidas sellesse suhtud ning kas oled seda ka ise seda oma karjääri jooksul tajunud?

Oojaa, muidugi. See seletab olukorda, mis hetkel Eesti muusikamaastikul toimumas on. 

Miks ma peakski hästi laulda oskama, kui ma saan tekitada enda ümber tiimi, kes promob mu imagot, ja kuulsaks võib saada paari provokatiivse instapildiga? 

Ma kõlan ilmselt alati hästi kibestunult, kui ma sellistele küsimustele vastan, aga nii ma tunnen. Aga eks see ole iga inimese enda väärtushinnangutes kinni. Muidugi ma olen seda tajunud, kuid sealjuures on oluline jääda endaks ja mitte alluda provokatsioonidele (naerab)!  

Sinu debüütalbum sai nomineeritud neljas n-ö suures EMA kategoorias ning Sinu saund on kõnetanud kuulajaid ja industry inimesi rahvusvahelisel tasandil. See on kahtlemata edu märk, kuid kui läheneda sellele mõistele filosoofilisemalt, siis mida Sinu jaoks edu tähendab?

Eduga seostan mina õnnelikuks olemist. See on asi, millest aru olen saanud, et päeva lõpuks ei anna need tunnustused midagi, kui inimene seestpoolt õnnetu on. 

***

Edasi ankeet

Iga usutluse lõpus saab intervjueeritav Edasi ankeedi viie küsimusega.

1. Esimene ja viimane helikandja, mille ostsid? 

Esimene võis olla ilmselt mingisugune Vanilla Ninja CD-plaat. Viimane oli Carol Douglase “Doctors Orders” vinüüli peal.

2. Lugu, mis on Sinu jaoks aegumatu?

Bill Withers – “Lean On Me”

3. Lemmikpaik maailmas?

Kallima embuses.

4. Kui saaksid ajas rännata, mis aega ja kuhu reisiksid?

Reisiksin tagasi Taisse, kus ma viibisin selle aasta veebruaris. 

5. Hetk elus, mil muusika on üleliigne?

Siis, kui teeme muusikutega proovi ja keegi ludistab ehk jämmib seosetult, kui on arutelu aeg. 

Kuula Rita Ray albumit “Old Love Will Rust” siin:

Johanna Maria Mängel

Johanna Maria Mängel

Johanna Maria Mängel on õppinud 3 aastat muusikaajakirjandust Huddersfieldi ülikoolis Inglismaal. Ta on teinud kaastööd Eesti Ekspressile, Sirbile ja peab isiklikku muusikablogi Saundeskeips. Edasis käib Johanna Maria mööda nii tuntuid ja värskeid kui ka varjatud ja ununenud heliradu; jagab ja lahkab huvitavaid filmide ja sarjade elamusi ning püüab valgust heita erinevate kultuurinähtuste allikatele, allhoovustele ja mõjudele. Loe artikleid (48)