Kunnar Karu matkakool. Kuidas valida mõnusat matkarada Eestis?

Kunnar Karu eesmärgiks on 1000 kilomeetrit kõndida Eesti matkaradadel - tema tähelepanekutest ja nõuannetest on abi nii algajal kui ka juba kogenud matkajal. Foto: Kunnar Karu erakogu.

Matkajuht Kunnar Karu, kes alustas 1. mail 31-päevast väljakutset #karu1000, mille raames proovib ta läbida tuhat kilomeetrit erinevatel Eesti matka- ja liikumisradadel, jagab oma matkasoovitusi Edasi lugejatega uues artikliseerias. Esimeses loos tuleb juttu ettevalmistusest. Retkele või mitmepäevasele matkale minemist plaanima hakates soovitab Kunnar igaühel esitada endale kolm lihtsat küsimust, et valitud saaks enda jaoks õige rada ning aeg looduses kujuneks tõesti elamusterohkeks puhkuseks.

1. Kui pika retke või matka tahad teha?

Retkeks nimetatakse mõni tund kestvat või kuni ühe päeva pikkust teekonda looduses; matka osaks on ööbimine – ja pole oluline, kas matkaonnis, telgis või turismitalus.

Kõige olulisem rada valima hakates ongi aru saada, kui pikaks ajaks tahad loodusesse liikuma minna. Kui ajaraam on paigas, siis mõtle oma liikumiskiirusele. Aeglane liikuja läbib tunnis 2–4 kilomeetrit, keskmise tempoga käija 5 ja kiired jalad viivad edasi 5–6 kilomeetrit tunnis. Kõik oleneb loomulikult ka ilmast ja maastiku raskusest.

Ja siis võta arvesse ka seda, millist tüüpi inimene oled. Kas tahad vaadata iga kobrulehe alla ja oma lastest retkel paarkümmend pilti teha? Või meeldib sulle rohkem mõte kiirest sportlikust kõnnist kümmekond kilomeetrit järjest?

Kui oled välja mõelnud, mitu tundi tahad oma retkele või matkale kulutada ja kui pika maa selle ajaga suudad läbida, saadki hakata endale rada valima.

2. Milline on su varasem kogemus?

Kui raja pikkus paigas, mõtle oma varasemale kogemusele. Kui sul eelnevat kogemust pole, siis pead valima hea tähistusega raja, kus ära ei eksi. Kui oled juba kogenum, saad ise hakata rada kohandama; ja kui oled juba väga kogenud matkaja, võid ilmselt lihtsalt vaadata Eesti kaarti ja mõelda, kuhu tahaksid jõuda.

Seejärel peaksid mõtlema, kas tahad jääda ööbima ja kas selleks on võimalused, kui just telkida ei soovi.

Oluline on läbi mõelda ka transport raja algusesse ja lõpust tagasi, kui sa ei liigu mööda ringteed. Oma autoga pole praktiliselt mitte mingeid piiranguid. Kui pead aga kasutama bussi või rongi, et üldse raja algusesse kohale saada, siis selgita välja selle liikumisgraafik. Lühemate retkede puhul pole suurt seiklust ühistranspordiga mõistlik ette võtta – kui elad mandril, tahad minna vaid üheks päevaks loodusesse ja sul pole ka autot, siis ei ole ikka mõistlik valida Saaremaa kaugeimasse otsa jäävat terviserada. Sinna kohale jõudmine pole võimatu, aga on siiski keeruline.

3. Mida tahad matkal näha?

Enda käest tasub ka küsida, mida tahad looduses veedetud päeva või päevade jooksul näha. On see pigem meri või pankrannik kui võimalikult palju erinevaid taimi ja puid? Tahad lastele looduse mitmekesisust näidata või endale füüsilise väljakutse esitada?

Foto: Kunnar Karu

Kust radade kohta infot saab?

Algaja jaoks on kõige paremaks infoallikaks matkaradade kohta oma tuttavad ja sõbrad, kes sageli retki ja matku loodusesse ette võtavad. Neil on isiklik kogemus ja ja nad tunnevad sind, mistõttu oskavad nad ka kõige paremini soovitada. Nii et enne internetisügavustesse kaevumist küsi sõpradelt. Ja näiteks mina matkajuhina üldse ei pahanda, kui täiesti võõras inimene mulle kirjutab ja nõu küsib.

Eesti matka- ja liikumisteed saab suures plaanis jagada kolmeks.

1. Lühikesed rajad

Nende läbimine võtab keskmiselt  2–3 tundi ja pikkus jääb 2–5 kilomeetri vahele. RMK-l on palju selliseid radu ning Eesti terviseradade lehekülg koondab nende kohta väga palju infot. Aga mõned neist on võimalik endale ka ise luua kohtades, kus on kõik selgelt visuaalselt näha ja kaarti ning rada pole vajagi: näiteks saad Pärnu ranna ühest otsast jalutama hakates, siis muuli lõppu ja tagasi minnes ning alguspunkti naastes teha täiesti iseseisvalt umbes viiekilomeetrise retke, mingit kaarti pole vaja! Selliseid lihtsaid retki rannikul või ümber järvede saab ka täiesti algaja ise endale välja mõelda ja ette võtta.

2. Keskmise pikkusega rajad

Foto: Kunnar Karu erakogu

Neid on palju RMK-l, aga siia lisanduvad veel igasuguste spordiürituste rajad. On erinevaid käimisüritusi, kus rada on tähistatud ja saab pikema teekonna käia. Miks mitte minna Tartu jooksumaratoni rajale?

Keskmise pikkusega retkedeks saab kasutada ka Eestit läbiva RMK pika matkaraja osi. Seal pead aga arvestama, et kui ei taha edasi-tagasi käia, peab läbi mõtlema transpordivõimalused raja lõpust tagasi alguspunkti.

Pärnu lähedalt leiab keskmise pikkusega radu Jõulumäelt, Tallinna lähedal on need Kõrvemaa looduskaitsealal, Jussi järvede ümber ning näiteks tartlased saavad suunduda Elva ürgoru matkarajale.

3. Pikad matkarajad

Foto: Kristjan Noormets

Mitu matkapäeva kestvate teekondade jaoks on head RMK pikad matkateed, neid ei pea täismahus käima.

Huvitav on ka ranniku matkatee ehk rada, mis tuleb Läti piiri äärest ja lõpeb Tallinnas.

Enamus pikkadest matkaradadest loovad aga matkajad ise. See tähendab kogemust matkamisel. Neid radu saab luua enda jaoks erinevate matkateede huvitavaid osi kombineerides või lihtsalt lõppsihtkohta silmas pidades.

Üks klassikalisemaid teekondi Eestis on matk Oandust Aegviiduni – see on Eesti pikkade matkade klassika. Aegviidu on üldse hea lõpp-punkt, kuivõrd sealt saab rongiga edasi sõita.

 

12 asja, mida lühikesele retkele minnes silmas pidada või seljakotti pista:

  1. Vaata kaarti. Kas leiad matka alguspunkti kindla peale üles? Eestis on sarnase kohanimega külasid palju ja pea silmas, et näiteks GPS-i Kõpu poole sõitma suunates ikka selle õige Kõpu valiksid. Kõik väikesed kohad ei pruugi Google Mapsi kaardil olla.
  2. Vaata ilmaprognoosi. Riietu vastavalt ilmale ja valmistu halvimaks. Isegi soojal päeval võib mere ääres vastik külm tuul olla.
  3. Vali head jalanõud ja riided. Teksad pole matkariided. Lühikesel matkal pole vaja spetsiaalset riietust, aga tänavakingadega mõnus pole. Jooksutoss sobib lühikeseks retkeks hästi, tuleb lihtsalt korralikud matkasokid jalga panna. Madal sokk pole hea matkasokk – metsas tungib loodus lihtsalt jalanõude sisse.
  4. Lühikesele retkele minnes võta kaasa väike söögi- ja joogiamps. Unusta ära legend, et matkal süüakse putru või grillitakse vorste. Võta kaasa midagi head, mida kindlasti sööd. Väsinult võib lemmiksuupiste tuju jälle heaks teha ja anda positiivset energiat jätkamiseks.
  5. Võta kaasa kaart või telefon, kus on kaart. Ehkki lühikesed rajad on Eestis üldjuhul hästi tähistatud, ole valmis selleks, et äkki on tähistus kaduma läinud ja et saaksid kusagilt kontrollida, kus asud, kaugel lõpust/algusest sa oled, kus on lähimad asulad.
  6. Vali hea matkakaaslane. Kui sa pole kogenud matkaja, kutsu pereliikmed kaasa. Koos on alati toredam!
  7. Proovi erinevaid matkaradu ja otsi uusi elamusi. Kui pole ammu mere ääres käinud, siis vali rada mere ääres.
  8. Võta kaasa väike mugav seljakott, millel poleks rihmade asemel peenikesed nöörid, mis hakkavad soonima. Veepudelit ja jopet on väga ebamugav mitu tundi käes tassida.
  9. Võta kaasa telefon või kaamera – tee pilte, naerata!
  10. Kõik, mis metsa viid – too ka tagasi! Kui raja ääres on ka prügikast, siis võimaluse korral too prügi ikka tagasi koju, kus saad seda sorteerida.
  11. Suvisel ajal pista seljakotti sääsetõrje, päikseprillid ja päiksekreem.
  12. Kui on puugihooaeg, siis ära võssa mine, püsi matkarajal!

***

Matkajuht Kunnar Karu matkakooli artikliseeria käsitleb teemasid alates sellest miks üldse tasub kõndida, looduses liikuda ning uusi radu avastada kuni lühikeste terviseradade leidmise ning telgi ja matkatoitude valikuni välja. 

Väljakutse Karu1000. 1. mail alustas Kunnar Karu 31-päevast väljakutset Karu 1000, mille raames proovib ta läbida tuhat kilomeetrit erinevatel Eesti matka- ja liikumisradadel. Ettevõtmise eesmärgiks on tutvustada erinevaid võimalusi Eesti looduses kõndimiseks ning jagada positiivseid elamusi liikumisest. Väljakutset alustas Karu 1. mai hommikul Lõuna-Eestist Karula looduspargi pikalt matkarajalt ning kui jõudu jagub, siis lõpetab ta oma teekonna 31. mai pärastlõunal Tallinnas Toompea lossi ees. Jälgi Kunnari tegemisi tema Instagrami ning Facebooki kontol.

Liikumisele annavad hoogu Sportland Eesti ja The North Face, Eesti Terviserajad, Ühendus Sport Kõigile, Tartu Terminal, Fat Burner spordijook, Mariine Auto ja Subaru, FreeSport spordijook, ajakiri Edasi.org, MTÜ Elamusretked ning Nipernaadi Matkaklubi.

Kunnar Karu

Kunnar Karu

Kunnar Karu on Nipernaadi reisiklubi matkajuht ja alpinist. Tema reisikirjad viivad lugeja erinevatele mäetippudele, tuues koju kätte ka vaated pilvepiirilt. Loe artikleid (12)