Musta reedet meenutavad veel vaid mõned asjad. Üht-teist kasutusele võetud, osa juba unustatud ja paljud varakambrites pakkimist ootamas. Väljas on võimust võtnud suur valge. Lumehanged on pärit justkui lapsepõlvest ja küündivad pilvepiirini. Taevas oma tinases raskuses on langenud puulatvadeni. Õhk hoiab hinge kinni, et kumb varem järele annab – kas puud või rebeneb ribadeks taevalaotus. Vahel rebenebki ja Tartu lööb päikese käes sätendama kui kristall. Elu nagu vabaõhuvarakambris.

Teadagi, kuidas on hiilgamisega teinekord asjalood, aga ometi kipume seda unustama. Unustama, et keset sära ja sädelust on alati keegi, kellel on pealtnäha justkui kõik, aga tegelikult mitte kedagi. Unustama, et kuskil on keegi, kellel pole ei midagi ega kedagi. Kuigi elu peaks olema naeratamiseks – vahel ka läbi pisarate, aga ikkagi naeratamiseks – oleme sageli keset murede maskeraadi. Kes varjab neid välise sära, kes kõrkuse ja ülbuse, kes hoolimatuse taha. Lähenevate pühade valguses tasub puudutada põgusalt seda, mis peidus pinna all.

Lauri Räpp

Lauri Räpp on põline tartlane, väikeettevõtja ja kirglik seljakotireisija. MTÜ Heade Mõtete Klubi asutajaliige. Ta on avaldanud viis raamatut ning kirjutanud mitmeid kolumne ja artikleid Tartu kohta. Lauri kirjutab Edasi lugejatele elust Tartus. Loe artikleid (39)