Taudide kujutamisest eesti kirjanduskultuuris pole esitada vähemalt minu lugemiskogemuse põhjal suurejooneliselt mõjuvat näitestikku. Küll aga omab katk tähelepanuväärset […]
Category Archive: Kirjandus
Tõnu Õnnepalu 2019. aastal ilmunud raamat “Aaker” on mu väliseestlastest sõbrad barrikaadidele ajanud. “Selle raamatu õige pealkiri oleks […]
See aeg saab mööda nagu ka iga muu aeg. Viirust mõtlen. Allolevaid raamatuid on hea lugeda igal ajal, […]
Eelmisest üleilmsest viirusepuhangust polnud möödunud aastatki, kui korraga plahvatas globaalse ajakirjanduse esikülgedel uus pomm. Mis nüüd siis, hüüdsid […]
“Tüdrukune”. Võib arvata, et seda raamatut loetakse tõesti palju ja ka kavandatud missiooniks – avada debatt seksuaalsuse ja […]
Selle küsimusega lõpeb Jaan Krossi 1988. aastal ilmunud läbinisti autobiograafiline kooliromaan “Wikmani poisid”. Osalt kroonika vormi jäljendav teos, […]
Peep Vain on kahtlemata sügavaima elupsühholoogilise plaaniga juhtimis- ja arenguteemal kirjutav autor kaasaja Eestis, veel enam: tegemist on […]
Nali päästab maailma ehk äsja ilmus “Loomingu Raamatukogu kuldsarja” avateos – tšehhi esihumoristi ja satiirikirjaniku Jaroslav Hašeki juttude […]
Michel Houellebecqi viimatine, ka algupärandina veel täitsa värske romaan “Serotoniin” peaks võtma tuju ära. Sest eht-houellebecqlikult on teos […]
Jätkan siis oma väikest book rescue ehk raamatupääste missiooni. Erkki Sivoneni tõlgitud “Walden” on päriselt kultuurne väljaanne. Hiljaaegu […]
Pole saladus, et raamatuid ilmub palju. Sellest tulenevalt võib juhtuda, et nii mõnigi tähelepanuväärne teos kipub trükisõna ülekülluses […]
Eesti vaimse kultuuri kaks alustala on piibel ja Fr. R. Kreutzwaldi eepos “Kalevipoeg”. Veelgi laiemalt võttes, mõlemad eepilised […]
Kui eelmine masu tuli, siis ma olin just Tartus ülikoolis. Minu elu see ju tegelikult ei puudutanud, et […]
Hedvig Hansoni pühade-eelne vestlus kirjaniku, semiootiku ja eestluse mõtestaja Valdur Mikitaga. See oli kolm aastat tagasi, kui lugesin […]
Veel enne, kui lindude ränne läbi saab, jõuab lugeja lauale Tõnu Õnnepalu triloogia “Mujal kodus” viimane osa “Lõpmatus. […]
Raamat on alati hea kaaslane, aga seejuures on küsimuseks, mida lugeda, sest kirjandust on palju. Alljärgnevalt vahendame lugejatele […]
Ajalooliselt võib eesti kultuuri pidada keelekeskseks, st eestikeelseks kultuuriks, mis saab alguse suulisest pärimuskultuurist, tõuseb luterliku reformatsiooni käigus […]
Raamatute lugemisega on see hea asi, et aitame lisaks endale ka teisi inimesi, sest näiteks ei säutsu ega […]
Tulevikust kirjutatakse üsna palju. Miks? Üks võimalik põhjus võib peituda selles, kuidas me tunnetame (praegust) aega. Ajas aset […]
On huvitav täheldada, et öeldistest tuletatud nimisõnad “olemine” ja “saamine” asuvad eesti keelesüsteemis käänetena kõrvuti. Kakskümmend aastat (1889–1909) […]
Uus aastaaeg kutsub hingest alati esile mõne vana unistuse ja kujutelma. Sügisõhtu kollased aknaruudud meenutavad raamatuid. Nende lugemist. […]
Mõtet anda uuesti välja hästi valitud kordustrükke inimestele armsaks saanud Loomingu Raamatukogusid on toimetuse laual rullitud juba mõni […]
Ehkki meil ei olnud midagi kokku lepitud, teadsin ma, et ta tuleb. Selgeltnägemine ei puutu kuidagi asjasse. Lihtsalt, […]
Ei ole vist palju neid, kes, teades midagigi maailmast, ei tea, et Tšornobõlis toimus tuumakatastroof. Mitte väga ammu, […]
Kolmainsusega (resp Püha Kolmainsus, ka Kolmainus) puutume kokku kõigepealt teoloogilisel pinnal kui jumaluse määratlemisega. On üks ja ainus […]
Haav oli läinud kiiresti mädanema, põletikuliseks ja siis mädanema. Pärast Trumpi ei pidanud justkui miski enam üllatama, oli […]
Eesti esimesed naiskirjanikud on pärit Pärnumaalt ja Pärnust. Neid on kolm. Kõigepealt muidugi rahvusliku ärkamise ühe ikoonina Lydia Jannsen-Koidula […]
Mõtlema ärgitavat luulet. Tekst pärineb Hando Runneli luulekogust “Oli kevad, oli suvi” (1992). Vaidlus Kes lollidega vaidleb, on […]
„Eesti välispoliitika 100 aastat“ näol on tegemist on EV 100 sarjas välja antud esseistliku ülevaateraamatuga, mis pakub vaimse […]
Minu põlvkond “seitsekümmend-pluss” ja ehk osa nooremastki seltskonnast mäletab 1973. aastal Noorsooteatris Kaarel Kilveti (1944–2005) lavastatud laulumängu “Oh […]