Psühholoogi ja koolitaja Veiko Valkiaineni juhtimisalase podcast’i seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli uus juht Mart Koldits. Varasemalt on Mart olnud seotud nii Tallinna Linnateatri kui Von Krahli Teatriga. Lisaks teatritöödele toimetab Mart ka Anonymous Presentersi nime all ning viib koos Hardi Kinnasega läbi tippjuhtide ja meeskondade mõjusa esinemise meistriklasse. Vestlus püüab anda vastuseid küsimustele, miks on eneseväljendusoskus nii-nii oluline ning kuidas oleks võimalik juhtidel iseennast selgemalt väljendada ja oma ideid mõjusamalt tutvustada.
Mõtteid vestlusest:
- Kas sa oled kunagi vaadates filmi või etendust tundnud piinlikkust? Kui inimene on laval, sinu ees, ja tal läheb midagi sassi, tal tekib mingi probleem ja ta hakkab sellepärast stressama, siis mulle publikuna ei meeldi see mitte sellepärast, et inimene laval tegi mingi vea – no ajas sõnad sassi, komistas või mis iganes –, vaid sellepärast, et kui sina laval tunned piinlikkust, siis tunnen mina publikuna ka sinu piinlikkust. Kui sa aga lahendad selle pinge laval olles enda jaoks ära, siis laheneb see ka publiku jaoks.
- Me peame aru saama, et meie vahel on nagu juhe – mina olen kuulaja ja sina oled rääkija; see on nagu lapse ja ema vaheline nabanöör, mis tekitab ühise vereringe. Kui ema võtab mingit n-ö jura sisse, nt alkoholi, siis see jõuab ka lapseni. Esinemine on samasugune tants publikuga. Sa oled ühises energiaringis. Ja kui sina siis oma asja esitades mingi sita esitusse sisse viskad, siis saavad nemad auditooriumis ka sellega kokku.
- Ja kui me räägime nüüd olukorrast, kus meil on tekkinud esinemishirm või -ärevus, siis huvitav fenomen seisneb selles, et kui see publikule välja öelda, seda positiivselt võtta ning seda emotsiooni siiralt auditooriumiga jagada, siis sa muudad selle n-ö negatiivse ärevuse positiivseks ärevuseks. Ja mis kõige ägedam – lahendades selle teema sellisel moel iseenda jaoks, lahendad sa selle ärevuse ka publiku jaoks.
- Mina väga pooldan seda – ole laval hästi aus. Kui midagi läheb valesti, siis ütle see välja. Ära jumala eest ürita seda varjata. Mõnes mõttes on hirm energia, mida on esinejana võimalik teadlikult suunata ja see muutub millekski muuks. Ehk see, kas hirm muutub sind paralüseerivaks paanikahooks või muudad sa selle hoopis adrenaliiniks, mille pealt jõudu ammutada – see on kõik meie kätes. See ongi elav esitus.