Moe- ja disainiuudised: oktoober

Moefilmide festivalil linastuv “Margiela – oma sõnadega” ("Margiela – In His Own Words") toob kulisside tagant avalikkuse ette alati privaatsust hinnanud ning enda isikut varjanud geniaalse moelooja Martin Margiela – muidugi vaid häälena. Foto: Kaader filmist "Margiela – In His Own Words".

Oktoober paneb Eesti moekarusselli meeletul kiirusel pöörlema, Tallinna sügisese moenädala raames antakse üle tänavused Kuld- ja Hõbenõela auhinnad ning parima aksessuaaride looja auhind Kuldne Nõelakoda; kuu jooksul esitlevad kümned brändid oma uusi kollektsioone, toimub moefilmide festival MoeKunstiKino ning oktoober lõppeb Anne Vetiku kureeritud mastaapse näituse “Nulltuju. Eesti moe avangard 2000–2010” avamisega.

Mood

Tänase Eesti säravamad moeloojad selguvad 19. oktoobril

Sügisese Tallinna moenädala raames toimuval Kuldnõela galal kroonitakse Eesti moedisaini auhinnaga Kuldnõel viimasel viiel aastal silma paistnud moelooja ning Hõbenõelaga avaldatakse tunnustust viimase aasta jooksul tähelennu teinud disainerile.

Kuldnõela nominendid on Triinu PungitsTallinn Dolls ja Lilli Jahilo. Hõbenõela nominendid on Annika Kiidron, Karl Joonas Alamaa ja Crystal Rabbit. Kuldnõela žürii annab teist korda välja ka parima aksessuaaride looja auhinna Kuldne Nõelakoda, mille nominendid on Mari MassoSOMA ja Anu Tera.

Kuldnõela žürii koosseisus on Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse professor Krista Kodres, Postimehe moeajakirjanik Kristina Herodes, Kaubamaja turundusdirektor Enel Kolk, Anne & Stiili peatoimetaja Mari-Liis Helvik, ehtekunstnik Tanel Veenre, moeekspert Urmas Väljaots ja fotograaf Filippo Caroti.

Eetilised ja natuke õudsed – Gerda Milleri pusades Halloweenile vastu

Kõik Gerda Milleri moemärgi tooted on saadaval veebis gerdamillershop.etsy.com ning peatselt ka pop-up-ürituste raames Gerda Milleri stuudios Telliskivi Loomelinnakus. Foto: Krõõt Tarkmeel.

Seni peamiselt meigikunstnikuna tuntust kogunud Gerda Miller on välja tulnud omanimelise moemärgiga, millest leiab orgaanilisest puuvillast monokroomseid T-särke ja pusasid täiskasvanutele ja lastele ning mille muudab äratuntavaks Gerda Milleri signatuur-luukere.

“Kõik meie T-särgid ja pusad on Earth Positive’i märgistusega, mis tähendab, et tooted on eetilise kaubanduse põhimõtteid jälgides valmistatud orgaanilisest puuvillast, on kliimaneutraalsed ning sobivad veganitele,” tutvustab Miller ning lisab, et näeb selles projektis oma panust moe jätkusuutlikumasse tulevikku.

Kõiki Gerda Milleri moeesemeid kaunistab autori loodud brändile omane luukerelogo. “Mulle on luukered lapsest peale meeldinud ning need on saatnud mind läbi elu,” selgitab naine. Enda üllatuseks avastas Miller, et ka paljud tänapäeva lapsed on suured luukerede austajad, ning sellest küpses idee hakata pakkuma tooteid ka neile. Nii ongi hetkel valikus lisaks tavapärastele täiskasvanute suurustele T-särgid 7–8 ja 11–12 aasta vanustele lastele, peagi on lisandumas ka väiksemad numbrid.

Disain

Eesti disain Dubai kuuma päikese all

Kui paviljoni juhid kannavad täpselt iga inimese mõõtude järgi rätsepatööna valminud AMANJEDA by Katrin Kuldma mudeleid, siis giidide riietus on AMANJEDA Sport Couture’i kollektsioonist – nii meeste pusad kui naiste kleidid on valmistatud sinisest bambuskangast.

30. septembril leidis aset Expo 2020 Dubai pidulik avamine. Eesti lipusinine paviljon asub EXPO südames Al Wasl Plaza lähistel. Eesti räägib e-Eesti paviljonis oma digitaalsest ühiskonnast, kus on olulisel kohal nutikad ja jätkusuutlikud lahendused. Eesti esinduspaviljoni disaini ja ekspositsiooni autoriks on agentuurid KOKO ja MOTOR, kes on loonud Eestile omase minimalistliku ja samas isikupärase sise- ja väliskujunduse ning mitmekülgse Eesti näituse. 

Expo 2020 Dubai Eesti paviljoni tiim kannab AMANJEDA by Katrin Kuldma maailma kangaparemikust valmistatud rõivaid, Karin Kersa juveelibrändi ehteid ning Stella Soomlaisi, Alpaka ja Uncle Pauli aksessuaare. AMANJEDA by Katrin Kuldma säravsinised rõivakomplektid ja ikooniline Muhu tikand toovad paviljoni rahvuslikke motiive.

Dubai maailmanäitusel osaleb arvukalt Eesti disainibrände, nii saab kuue kuu jooksul Eesti paviljonist ka Eesti disaini virtuaalne showroom.

Expo 2020 Dubai jääb avatuks 2022. aasta märtsi lõpuni.

Film

Moefilmide festivali MoeKunstiKino linastused toimuvad neljas linnas

Kuuendat korda toimuv moefilmide festival MoeKunstiKino näitab ka sel aastal moega seotud dokumentaale, esmakordselt toimuvad linastused lausa neljas eri linnas – lisaks Tallinnale ka Tartus, Viljandis ja Jõhvis. Oktoobri lõpus toimuvatele seanssidele on piletid juba tänasest müügil.

Filmiprogrammi kuuluv film “Audrey” (“Audrey”) portreteerib armastatud näitlejannat Audrey Hepburni, kes oli tuntud oma suurepärase stiili poolest ning tegi viljakat koostööd prantsuse moelooja Hubert de Givenchyga. Dokumentaal “Cardini moemaja” (“House of Cardin”) peategelaseks on legendaarne prantsuse moelooja Pierre Cardin, kes pälvis moemaailma imetluse omanäoliste kollektsioonidega. Film “Margiela – oma sõnadega” (“Margiela – In His Own Words”) toob kulisside tagant avalikkuse ette alati privaatsust hinnanud ning enda isikut varjanud geniaalse moelooja Martin Margiela – muidugi vaid häälena.

MoeKunstiKino seansid toimuvad 18.–31. oktoobrini kinodes Sõprus Tallinnas, Elektriteater Tartus, Amadeus Jõhvi Kontserdimajas ning Viljandi Kogukonnakinos Forum Cinemas Centrumis. Film ”Audrey” linastub ingliskeelsena, filmidel ”Margiela – oma sõnadega” ning ”Cardini moemaja” on eesti- ja venekeelsed subtiitrid.

Näitus

Jaanus Orgusaare voolikkleit on kodumaise moe üks enim kõneainet pakkunud esemeid. Foto: Kristina Kuzemko.

Oktoobri lõpus avanev Anne Vetiku kureeritud näitus “Nulltuju. Eesti moe avangard 2000–2010″ võtab ette kümnendi, mil postsovetlike 1990ndate vaesus, kauboikapitalism ning glamuuriiha olid ühiskonnast haihtumas, samas neoliberalistlikud väärtused ei olnud veel kunstiväljal pead tõstnud.

“Minu jaoks on see periood Eesti moes puhas loominguline plahvatus, kus lähtuti enda sisetundest ja esteetilisest, või siis antiesteetilisest, tunnetusest. Vaata kasvõi Jaanus Orgusaare töid: ta lõi täiesti omamoodi moeuniversumi, kus miski ei allunud klassikalistele “ilureeglitele”. Ühtepidi kindlasti immutati endasse lääne suure moe trende, kuid neid töödeldi läbi väga spetsiifilise prisma, mida praegu Eesti moes kohtab harva,” ütleb kuraator Anne Vetik. “Rõivaste kaudu väljendati end kui kunstnikke, mitte ei toodetud rõivaid, et neid müüa. Samal ajal ka siis, kui paljud esemed olid mõeldud vaid ühekordseks lavale minekuks, on nad ülimalt kvaliteetselt teostatud ja kantavad, vaadakem kasvõi Liisi Eesmaa selle perioodi kollektsioone. Tema peegelkleidid on justkui kunstiobjekt, samas saaks neis vabalt ka mõned tunnid kokteilipeol veeta.”

28. oktoobril algusega kell 17.30 on näitusel Anne Vetiku kuraatorituur, sama piletiga (6 eurot) saab samal õhtul külastada ka Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone ja Tervisemuuseumi näitusi.

Silvia Pärmann

Silvia Pärmann on Edasi toimetaja, fotograaf ja ajakirjanik, kes on viimased kümme aastat toimetanud mitut arhitektuurile, disainile või moele keskenduvat ajakirja. Loe artikleid (178)