“Miski pole inimese jaoks võrgutavam kui tema südametunnistuse vabadus. Kuid miski pole suurem kannatuste põhjus.” – “Vennad Karamazovid” (1880)
Maailmas on inimestesse süstitud umbes 5 miljardit doosi COVID-19 vastast vaktsiini. Piisavalt suur arv toob esile igasugused halvad juhtumid. Neid on üllatavalt vähe. Ometi arvab osa inimesi, et targem on vaktsiini vältida ja kasutada veterinaarias populaarset ussnakkuse ja muude parasiitide vastu kasutatavat ivermektiini. Arstimit võidakse inimestele välja kirjutada, aga see ei ole mõeldud COVID-19 ravimiseks, seda ei ole inimeste peal sama põhjalikkusega kontrollitud. USA-s on üle tuhande kasutaja lõpetanud taolise ravi haiglas. Praktika kinnitab, et omal algatusel veterinaariarohtu kasutajate seas on risk elule märgatav. Ometi eelistab üpris soliidne hulk inimesi suure avaliku tähelepanu all testitud vaktsiinidele uue ja ohtliku haiguse vastu kasutada arstide poolt riskantseks hinnatud, põhjalikult kontrollimata meedet. Küsimus polegi niivõrd võitluses viirusnakkusega, kuivõrd vajaduses leida õigustusi vaktsiini eitamiseks. Vale oleks arvata, et nad ei karda koroonaviirust. Otse vastupidi, nad on ju valmis rohkem riskima kui vaktsiini kasutajad.
