Eesti Vabariigi lugu on selle kodanike lugu. Kirjanik ja kultuurikriitik Mikk Pärnits arutleb mitmeosalises esseede sarjas ülekeenud emotsioonide, liialdatud rahvusluse ja ühiskondliku leina staadiumite üle ning asetab Eesti meeleolud globaalsesse konteksti.
Osa 1
Vana pole veel lahkunud ja uus pole saabunud. Laias laastus elame järgmises valgustusajastus, kus kauaoodatud muutused hakkavad demokraatia najal pead tõstma ning Euroopa kohalt kadunud täägid ning püstolitorud on andnud võimaluse hingetõmbeks. Toimub autoritaarse korra lagundamine, mis tõstab päevakorda seni tabudeks olnud teemad. Ühiskondlikud pinged on tõusuteel ning see ongi omakorda loomulikus vastavuses seni alla surutud mõttekäikudega. Vanad mustrid ei vii enam edasi. Seda enam üritatakse neid taastada ja klammerduda autoritaarse korra külge: vikerkaare totaalsus vastandub must-valge absolutismiga ning Eesti on selles kasvufaasis kaotamas oma sinist värvi. Siinkohal kõnelekski Eestist ning minust, sest Eesti Vabariigi saatus sõltub sellest, kuidas kohtleb ta Mikk Pärnitsat.
